Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuulelohe lend – tööandjate manifesti teine tulemine

    Kui tööandjate keskliit avaldas mullu augusti viimastel päevadel oma manifesti 2011–15, kiskus väikeses Eestis suureks tormiks. Üsnagi deklaratiivses toonis manifesti kritiseerisid loomulikult vasakpoolsemad erakonnad ja ametiühingud, kuid oma terava sõna ütles ka peaminister, Reformierakonna esimees Andrus Ansip. Ning meiegi.

    Äripäeva meelest oli tegemist praegusesse reaalsusesse mittesobituva käskude koguga, millega tööandjad vastandavad end ülejäänud ühiskonnale. “Dokumendi deklaratiivne toon ei lase kahjuks avalikul diskussioonil tekkida, vaid ongi juba vallandanud peamiselt vastuseisu ja pahameeletormi. Niiviisi riskivad tööandjad hoopis mõistlike ideede põhjalaskmisega,” kirjutasime 1. septembri juhtkirjas.
    Ansip nimetas manifesti aga suisa kohatuks tekstiks. Samas möönis ta, et osa sellest manifestist on pärit reformierakonna programmist.
    Tänaseks on selge, et tööandjad olid oma manifestiga lihtsalt ajast veidi ees. Ja lihtsalt liialt deklaratiivsed, nõudlikud. Sest hoolimata esialgsest tõrjuvast hoiakust ja ettepanekute mahategemisest on manifestis esitletud ideed tegelikkuseks saamas. Alles hiljuti võrdles tööandjate keskliit Eesti erakondade valimisprogramme oma sügisese manifestiga ning märkas neis hämmastavaid sarnasusi.
    Üsna loogiline, et enim kattusid manifesti põhipunktid reformierakonna ja IRLi valimisprogrammidega, kuid sarnaseid mõtteid oli märgata ka vasakpoolsemate erakondade programmides. Seega on tööandjate manifest vaikselt meie kõigi teadvusesse jõudnud ning sama vaikselt ka toimima hakanud. Ning kui pärast valimisi mõnd neist punktidest ellu hakatakse viima, ei tõsta keegi suuremat kära.
    Selleks arvamuseks annab alust ka reedel Kumus toimunud tööandjate keskliidu tavapärane ja järjekordne majandusfoorum “Tuulelohe lend 2011”. Et riigikogu valimised toimuvad juba kahe nädala pärast, oli esinejate seas pea kogu riigi poliitiline ladvik alates uustulnuk Kaja Kallasest lõpetades tervitussõnad lausunud president Ilvesega. Laarist, Partsist, Mikserist, Nestorist, Ligist, Tootsist ja Strandbergist rääkimata.
    Vaid peaminister Ansipit polnud esinejate seas. Polnud ka ühtki Keskerakonna tippu. Aga see selleks.
    Kohale oli tulnud suur hulk tänase Eesti tipp-poliitikuist. Ja ometi kõneles selle konverentsi eelreklaam üsna selgelt, et tegemist on tööandjate manifesti teise tulemisega. “Kuna tänavu saavad Eesti elanikud lisaks uuele rahale ka uue esinduskogu, keskendumegi konverentsil põhiliselt erakondade valimisprogrammide analüüsile ja ettevõtjasõbralike lubaduste väljasõelumisele,” tutvustas keskliidu juhataja Tarmo Kriis konverentsi selle eel.
    Ehk – hulk ettevõtjaid sai tipp-poliitikuile anda selgeid juhtnööre, mida täpselt pärast valimisi ette võiks võtta.
    Äripäeval tööandjate tegevuse üle hea meel – kutsuda Eesti tipp-poliitikud saalitäie ettevõtjate ette selgelt ebamugavatel teemadel väitlema on tõeline saavutus. Loodame, et Eesti riik ja majandus sellest midagi ka võidavad.
    Tööandjad andsid reedel selgelt teada, et ootavad erakondadelt selgemat maailmavaatelist enesekehtestamist ja prioriteetide seadmist pikemas perspektiivis ning vähem üksikuid toetusmeetmeid. Äripäev kirjutab sellele manifestile südamerahuga alla.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.