Hea järelevalvetava saab täna seaduseks

23. veebruar 2011, 07:57

Tallinna börs näitab majanduse kosumist. Börsiindeks kerkis möödunud aastal 72,6 protsenti, mis on meie börsi ajaloo suurim aastane tõus. Analüütikute sõnutsi saab ka selle aasta algust börsil iseloomustada sõnaga ”imeline.” Igal mündil on aga kaks külge, kirjutab tänases Äripäevas finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler.

Ühelt poolt on kasv võimalus, teisalt kätkeb see endas soovi mängureegleid eirata. Kiire kasvu ajal on pettuste või manipulatsioonide läbi võimalik rohkem võita kui stabiilsetel aastatel. Oleme Finantsinspektsioonis taolisteks arenguteks valmis: igapäevaselt analüüsivad turul toimuvat pikaaegse ja praktilise kogemusega endised väärtpaberikauplejad.

Eelmisel aastal esitasime õiguskaitseasutustele neli kuriteoteadet, neist ühe turukuritarvituse kohta börsil. Asju uurib edasi politsei ja prokuratuur. Seoses turumanipulatsiooniga algatasime neli väärteoasja. Neist kolmes uurimine jätkub, ühe osas jõudsime trahvimiseni. Trahvi saaja Finantsinspektsiooni otsusega ei nõustunud, kaebas selle kohtusse ja seetõttu ei ole trahviotsus seni jõustunud. Järelevalve väärteootsuse kohaselt sooritati börsil kaubeldavate Eesti Ekspressi aktsiatega pakkumise ja nõudluse osas tõenäoliselt eksitavaid ning aktsia hinda kunstlikule tasemele viivaid tehinguid. Lisaks toimus eelmisel aastal laia kõlapinna pälvinud kohtuvaidlus kriminaalasjas, milles Toomas Tooli ja Karoly Kirberit süüdistati turumanipulatsioonis. See kriminaalasi jätkub kõrgemas kohtus.

Oma kogemusele tuginedes näeme põhjust jagada börsil kauplejad kaheks. Valdava enamuse puhul on üldjoones tunda Euroopa väärtusi kandvaid hoiakuid. Väikese vähemuse osas näib samas, et päris kadunud ei ole kauboikapitalism. Tallinna börs hakkas tegutsema 1996. aastal, seadusega keelati turumanipulatsioon kuriteona 2007 ja esimese jõustunud kohtuotsusega kinnitatud trahvini jõuti aastal 2009. Börsi algusest esimese karistuseni on pikk aeg. Selle kestel juurduvad arusaamad ning teatud käitumisviisid. Nüüd turumanipulatsioonina seadusega karistatav pikka aega ei olnud seda mitte. Väidetakse, et meie börs on niivõrd eriline, et siin on lubatud enamat. Turumanipulatsioon on aga kogu Euroopa Liidus (EL) üheselt defineeritud ja karistatav tegu, kuna tähendab investorite ebavõrdset kohtlemist ning rikub reguleeritud väärpaberituru usaldusväärsust. See reegel kehtib suurte ja väikeste riikide ning börside suhtes. Börs toimib eeldusel, seal olev info on õige ja tehingud tegelikud. Börsil saavad kokku nõudlus ja pakkumine, börs loob õige hinna ning vara likviidsuse. Laiemas plaanis aga näitab börs majanduse tervist. Manipulatsioon on otsene rünne börsiinfo õigsuse vastu moonutades seda. Seeläbi kannatavad kõik, kes vähegi börsiga puutumuses: alustades väikeinvestorist ja lõpetades statistikuga.

Praeguseks sündinud kaks kohtuotsust näitavad, et turumanipulatsiooni puhul on võimalik kohtul seaduses olevaid abstraktseid sätteid väga erinevalt mõista ning tõlgendada. See asjaolu, järelevalvepraktika, EL direktiivid ning märguanded turuosalistelt viisid meid vajaduseni paluda seadusandjal täpsustada turumanipulatsiooni käsitlevaid regulatsioone.

Täna on parlamendis kolmandal lugemisel vastav eelnõu (907 SE). Eelnõus sätestatakse lisaks üldisele turumanipulatsiooni koosseisule mitteammendav loetelu manipulatsiooni näidetest. See võimaldab eriti kogemuseta väikeinvestoril veelgi lihtsamini mõista, millised teod on börsil keelatud ja karistatavad. Eelnõus tuuakse ära hoiatavad märguanded, mis annavad signaali manipulatsiooni võimalikust toimumisest. Need on olulised eelkõige börsile ja kutselistele turuosalistele, kes peavad turukuritarvituse mõistlikust kahtlusest Finantsinspektsiooni teavitama. Muudatusettepanekud on vajalikud Finantsinspektsioonile täpsemaks õiguslikuks raamiks, kuigi sisuliselt oleme kogu aeg lähtunud nüüd seadusesäteteks vormunud põhimõtetest. Eelnõu on vajalik ka kohtumenetluse osalisele oma õiguste paremaks teostamiseks ning otsustajale õiglasemaks otsuseks.

Sellest aastast tegutseb EL väärtpaberiturgude järelevalve asutus ESMA (European Securities and Markets Authority), mis töötab välja õigusnorme ja tagab, et neid kohaldatakse ühetaoliselt kogu EL-s. ESMA peab reageerima olukorrale, kus liikmesriik ei kohalda õigesti Euroopa Liidu seadusi. ESMA liikmeks oleva Finantsinspektsiooni teadmised turukuritarvitustest ja nende uurimisest ei erine kolleegide omast teistes ühenduse riikides. Loodame, et Riigikogus käsitletavad seadusemuudatused on positiivseks märgiks kõigile, aitavad börsil endal ja seal kauplejatel turumanipulatsiooni paremini ära tunda, veelgi enam – sellest hoiduda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. February 2011, 07:57
Otsi:

Ava täpsem otsing