Reaalpalk hakkab kasvama hiljemalt aasta pärast

Äripäeva arvates on see uudis üsna hea, kuid samas täiesti loogiline. Seda ennustasid tegelikult juba nii neljanda kvartali 6,6protsendiline majanduskasv, ekspordikasv, töötuse kahanemine kui ka inflatsioon, mis kõik mõjutavad me palgaturgu olulisel määral. Lisaks tuleb arvestada globaalse inflatsiooni – kallineva nafta ja toiduhindadega.

Ja kui nüüd arvesse võtta, et nii eksport kui kogu me majandus laiemalt võttes on uude kasvufaasi astunud, võib meil tööjõupuudus vohama hakata juba sel aastal. Paljud eksportöörid otsivad uut tööjõudu juba praegu. Ja meenutagem, et kui buumi tipus oli meil ca 27 000 registreeritud töötut, siis täna on neid ca 93 000, see tähendab, et tööjõuturul tegelikult vaba ressurssi väga palju ei ole.

Ja see tähendabki, et vähemalt servast tuleb hakata palku kasvatama – surve muutub muidu väga suureks. Tööstussektor on juba täna üsnagi sundseisus – kui palka ei tõsta, jalutab seni veel vastu pidanud oskustööline minema. Ja mitte ainult tööstussektoris. „Järgmise aasta alguses kindlasti tõstame palka. Ei saa kinni hoida, sest muidu hakkan inimestest ilma jääma,“ ütleb Büroomaailma poeketi omanik Jüri Ross.

Majandusteadlane Andres Arrak ütlebki, et palgakasv hakkab sõltuma tööpuuduse numbrist, mis jääb kõrgeks suviste ajutiste töökohtade tekkimiseni. „Reaalpalga tegelik kasv võiks saabuda kuskil sügisel,“ ütleb Arrak. Ning jõuame järgmise punktini: reaalpalk teeb endiselt vähikäiku. Statistikaameti teatel langes reaalpalk (arvesse on võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju), mis näitab palga ostujõudu, üheksandat kvartalit järjest, langedes mullu neljandas kvartalis 1,2%. Seega võib hea uudis palgakasvust mõjuda paljudele hoopis ärritavalt – mis palgakasv, hinnad tõusevad ju kiiremini! Tõsi, reaalset palgakasvu veel pole olnud. Kuid siiski ei saa eitada, et üle pika-pika aja toimus üks korralik tõus. Ja kui Arrakut uskuda, hakkab peagi ka reaalpalk kasvama.

Ja kui nüüd veel numbritest rääkida, pole statistikaameti andmebaasi usaldades Eestis keskmine palk buumiajaga võrreldes väga palju langenudki. Viimaste aastate keskmise palga rekord pärineb 2008. aasta II kvartalist, mil see müütiline number ulatus 850 euroni. Mullu IV kvartalis ulatus keskmine brutokuupalk 814 euroni. Puhtstatistiliselt pole ju 4,2protsendiline langus väga suur langus?

Keskmise palga kasv ja palgasurve uudis ei tekita ettevõtjais-tööandjais üldse rõõmu. Sest kuigi müük juba nagu hakkaks paranema, on oluline kuluartikkel, toore (nafta jt) kallinenud ja kallinemas ning on näha ka palgasurve tekkimist. Samas on ettevõtete rasvakiht kulunud, marginaalid (kui neid üldse on) üliväikesed. Hea oleks, kui ettevõtjad hetkekski saaks kasumit teenida, mida halbadeks aegadeks hoida või investeerima hakata - ses mõttes on palgasurve kasv ebameeldiv.

Autor: 1185-aripaev