Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euro ja masu arendasid Eesti firmade tarkvara

28. veebruar 2011, 11:47

Euro kasutuselevõtt tõi Eesti firmade tarkvara kümme aastat edasi, kirjutab tänases Äripäevas äritarkvara tootja SAP AG Eesti esinduse juhataja Tiit Parts.

Enne euroraha käibelevõttu oli suur osa Eesti firmades kasutatavast majandustarkvarast lootusetult vananenud või ebaratsionaalne, mis ei võimaldanud ettevõtetel efektiivselt toimida. Eurorahale üleminek sundis majandustarkvara kaasajastama, mis tõstab märgatavalt kohalike ettevõtete konkurentsivõimet.

2010. aastal Eesti ettevõtete majandustarkvara eurole ümber seadistades sai kinnitust peamine probleem – algse standardiga võrreldes liigselt ja dokumenteerimata muudetud tarkvara. Noores kapitalistlikus ühiskonnas üritasid paljud kogenematusest jalgratast leiutada ning omaniku uitmõtted läbisid ka ettevõtte tarkvarasüsteeme. Näiteks töötati mingid lahendused väga detailselt välja, mis muutis tööprotsessi hoopis keerulisemaks, rääkimata loodetud majanduslikust kasust. Nüüd, tarkvara ümber seadistades, nägid programmeerijad suurt vaeva, et komplitseeritud süsteemi riukaid läbi näha.

Ka mitmed tänapäeval pakutavad majandustarkvara lahendused on üles ehitatud igale firmale iseseisva komplekti tootmisele, mis ennast tegelikult ei õigusta – tihti tehtud muudatusi ei dokumenteerita (ümberseadistuste transkripti tuleks arendajalt alati nõuda) ja seepärast on hilisemate korrektuuride tegemine keeruline. Kui muudatused sisse viinud IT-mees on silmapiirilt kadunud, siis on tema poolt tehtud programmijuppides ja andmebaasides selgusele jõudmine väga aeganõudev ning sageli tuleb lihtsalt kogu tarkvara uuesti juurutada. Seega uuesti seda teed enam minna ei tasu – ise leiutamise või väga eripärase süsteemi arendamise asemel tasub pigem usaldada valdkonna ettevõttele väljatöötatud standardlahendusi.

Euro ettevalmistustööde käigus ilmnes ka palju ettevõtteid, mille tarkvara ei olnud isegi mõttekas üritada kaasajastada, sest programmi tootja oli uuenduste loomise lõpetanud. Näiteks väikeettevõtete seas siiani populaarsed aastakümne tagused dos-põhised lahendused - tänaseks pole enam alles ei tootjat ega juurutuspartnerit.

Tegelikult on Eesti ettevõtete majandustarkvara tase viimasel ajal paranenud – paradoksaalselt andis olulise panuse majanduskriis. Kui peo ajal paisus majandus tänu turu kasvule, siis ei peetud efektiivsust tõstvat tarkvara väga oluliseks. Tuli lihtsalt toota ja müüa. Koos masuga tekkis vajadus hakata efektiivsemalt ja teaduslikumalt majandama, mille tingimus on kaasaegne analüüsitarkvara.

Majandustarkvara eesmärk ei ole mitte ainult kajastada toimunud tehinguid, vaid see peab looma ettevõtte põhitegevusvaldkonnas uut väärtust ja edendama äri. Kui seni käis töö planeerimine tihti pelgalt kõhutunde järgi, siis kaasaegne tarkvara analüüsib parimaid ressursikasutamise võimalusi ning prognoosib ettevõtte tulevikustsenaariume. Nüüd ongi kasvanud konkurentsi tingimustes ettevõtete avatus märgatavalt kasvanud ning tarkvaraarendajatel ja – juurutajatel käed mitmeks aastaks tööd täis.

Eurorahale ülemineku ettevalmistused näitasid selgelt, et firma efektiivseks juhtimiseks eluliselt olulises infosüsteemide valdkonnas polnud seis hea. Eurokonversioon aitas paljudel ettevõtetel aru saada, millise kvaliteedi ja kasutusvõimalustega tarkvara nad seni kasutasid ja mis on võimalikud riskid. Palju ajutisi ja iganenud lahendusi vahetati välja ja nüüd tuleb jälgida, et vanu vigu mitte enam korrata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2011, 15:40
Otsi:

Ava täpsem otsing