Andrus Ansipi lubadused

Reformierakond näeb Eestit jõuka Põhjala riigina, mis väärtustab inimeste vabadusi. Tahame hoida Eesti arengut stabiilsena, et kasvaks kõikide inimeste heaolu. Kasvu tagab teadagi eelkõige vaba ettevõtlus ning töötegemist motiveeriv keskkond, kus inimese suuremat pingutust ei karistata kõrgemate maksudega. Selline on Reformierakonna visioon Eestist.

Konkurentsis teiste riikidega on Eesti majanduse positsioon väga hea. Ühinemine eurotsooniga on muutnud Eesti kordades atraktiivsemaks seni valuutariski peljanud välisinvestoritele. Paljud riigid seisavad aastal 2011. silmitsi paratamatute maksutõusudega ja peavad pingutama, et saada oma eelarved sügavast defitsiidist välja. Seevastu, nagu tõdes Joakim Helenius, võib Eesti olla lähiaastatel ainus Euroopa Liidu riik, kus maksud langevad. Kuid iseenesest ei muutu midagi.

Jah, majandus kasvab jälle. Detsembris oli ekspordi kasv 67,2%, tööstustoodangu kasv võrreldes eelmise aastaga 38,4%. Eesti majanduskasv oli möödunud aasta neljandas kvartalis ELi üks kiiremaid – 6,6%. Kuid iga ala parim on seda just seetõttu, et ta töötab enese täiustamisega ka tipus olles. Alati saab veel paremini. Ülemaailmne majanduskriis ei ole läbi. Eesti riik ei ole valmis. Vaja on tegutseda arukalt ja vastutustundlikult.

Alustada tuleb tööjõumaksude vähendamisest. Ilmselt pole Äripäeva lugejale tarvis seletada, miks on nii oluline esimesel võimalusel vähendada tööjõumakse, eelkõige töötuskindlustusmaksu ja tulumaksu. Kui tahame anda paremaid tingimusi kasvamiseks tööjõumahukatele teenindussektoritele, siis on see lihtsalt hädavajalik. Nii muutume veelgi atraktiivsemaks „tarku“ teenuseid ja tooteid pakkuvatele ettevõtetele. Sotsiaalmaksule lae kehtestamine on veel üks viis luua Eestisse uusi kõrgeltasustatud töökohti. Tootlikkust parandamata pole stabiilne majanduskasv võimalik. Isegi majanduskriisi sügavaimal ajal kuulsime teadmisemahukates sektorites valitsevast tööjõupuudusest. See on globaalne probleem. Kasvab nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele ja Eesti ei ole siin mingi erand.

Mida siis teha? PISA testidest teame, et meie gümnaasiumiharidus kuulub maailmas paremate hulka. Hariduse rahastamise poolest oleme Küprose, Taani ja Rootsi järel Euroopa Liidus neljandal kohal. Koos eestlaste ajaloolise soodumusega heale haridusele on stardiplatvorm paljulubav.

Väljakutse on kõrgharidus. Nagu uuringutest teame, ei ole kõrghariduse probleem kättesaadavus vaid selle kvaliteet. Peame tõstma Eesti ülikoolides pakutava hariduse kvaliteeti. Kõrghariduse rahastamist tuleb suurendada, kindlasti oleks rumal takistada erakapitali juurdepääsu. Peame soodustama ettevõtjate koostööd kõrgkoolidega, et õppekavad muutuksid elulisemaks.

On selge, et kõikvõimast võluretsepti igaveseks majanduskasvuks on raske välja mõelda. Primitiivne on ka loota, et mõni üksik toetus või maksusoodustus toob riiki lõputult otseinvesteeringuid ja tasuvaid töökohti. Pigem toob edu mitme faktori sünergia. Uute investeeringute asukoha määravad kompetentsid, infrastruktuur ja suhtumine. Ülemaailmse majanduskriisi tulemusena mängib üha suuremat rolli riigi usaldusväärsus, makroökonoomiline ja maksusüsteemi stabiilsus. Eesti riigi korras rahaasjad on väärtus, mida tuleb hoida.

Käes on valikute aeg. Riigil ei ole ülesandeid iseenesest, riigile antakse ülesanded kodanike poolt. Selleks tuleb kodanikul minna valima. Kiire kasv ei jätku kui selleks ei langeta õigeid otsuseid. Peame tõstma oma tööjõu kvalifikatsiooni, vähendama tööjõumakse ja hoidma ettevõtluskeskkonna vabalt hingava ja elujõulisena. Vältida tuleb astmelist tulumaksu, automaksu, kinnisvaramaksu või teisi ettevõtluskeskkonda lammutavaid makse. Siis on lootust, et täitub Reformierakonna visioon Eestist – inimeste vabadusi väärtustavast jõukast Põhjala riigist.

Autor: Andrus Ansip, Villy Paimets