Ettevõtted paremas seisus kui kunagi varem

Artikkel

- Arvamused
- 9. märts 2011 kell 3:44
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtted paremas seisus kui kunagi varem
Nädal tagasi kirjutasime, et kriisiaastad on Eesti ettevõtetele efektiivsusele kõvasti kasuks tulnud, et ettevõtete käibed kasvasid 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga viiendiku võrra, kuigi töötajate arv jäi praktiliselt samaks.
Täna saame öelda, et Eestis tegutsevad ettevõtted on paremas seisus kui kunagi varem. Sest täna on meil kasutada uus ports statistikaameti andmeid, mis näitavad üsna üheselt, et Eesti ettevõtete kasumid kasvasid eelmise aasta viimases kvartais tunamullusega võrreldes kokku pea kaks korda, 81%. Mõnes sektoris veelgi enam – veondus-laondus kasvas 780%!
Nii räägibki OÜ Logistika Pluss juhatuse liige Toomas Orutar artiklis, et kasvatas sel nimetatud perioodil kasumit 40%, kuid prognoosib tänavuseks aastaks lausa 8.9 kordset kasumi kasvu. „Kogu sektor hakkas elavnema, saime uusi kliente ja olemasolevate klientide mahud hakkasid ka tõusma,“ nendib ta.
Kasv on toimunud ja toimumas ka elektroonikatööstuses. Enics Eesti AS juhatuse esimees Kalle Kuusik ütleb, et mahud on kasvutrendil juba eelmise aasta suvest alates: „selles suhtes see sektor areneb üsna jõudsalt“. Ja Kuusiku sõnul tuleb see aasta vähemalt Enicsis kindlasti oluliselt parem kui eelmine.
Ka arvutitootja AS Ordi suuromanik ja juhatuse esimees Sulev Sisask ütleb, et käive jäi küll samaks, kuid 5 miljoniline kahjum asendus 4 miljonilise kasumiga. Efektiivsus, mis muud. Edukas oli läinud aasta ka põllumajandusfirmale – OÜ Laheotsa tegevjuht Risto Villers kinnitab, et ettevõte kasvatas nii käivet kui kasumit ning ootab tänavuselt aastalt kasvu jätkumist.
Seega – Äripäeval on täna ääretult hea meel tõdeda, et kriisiaastad on Eesti ettevõtted efektiivselt toimima pannud. Ning, et esimene langusest tulenenud šokk on kiirelt läbi põetud – suurem osa me ettevõtteist kasvatab täna tugevalt kärbitud kulude juures kiirelt käivet ja kasumit.
Tõsi, kasumid on kõhnukesed. Kauaoodatud kasvust hoolimata oli Eesti ettevõtete kogukasum eelmisel aastal aga enam-vähem sama suur kui ta oli tükk maad enne buumiaastaid – aastal 2005. Kui kaubandus-, ehitus- ja majutussektorid välja arvata – need sektorid on kasumi poolest veelgi kaugemale ajalukku tagasi astunud.
Seepärast arvabki Äripäev taas (nagu ka nädala eest), et palgatöötajal on täit rõõmu veel vara tunda – palgad meil Eestis veel niipea tõusma ei hakka. Ettevõtetel pole lihtsalt veel nii palju rammu – kriisi ajal kaotatu on vaja enne tagasi teenida.
Nii ütlevadki pea kõik Äripäeva küsitletud ettevõtjad, et palgakasvu asemel on praegusel hetkel fookus efektiivsusel. Vaid mõni üksik räägib ääri-veeri, et on tänavu planeerinud palgatõusu väga headele spetsialistidele, või, et nad on töötajate motiveerimiseks loonud preemiasüsteemi.
Äripäeva meelest oleks ääretult heatahtlik, kui lähiajal mingit klassiviha õhutama ei hakataks, et näe, ise teenib prisket kasumit, kuid palka maksta ei raatsi. Ootaks selle palgasurvega veel veidi? Tegelikult oleme me, töövõtjad, ju mitu aastat juba paremaid aegu oodanud, asi see pool aastat-aastake veel vastu pidada. Sõlmiks sellise omamoodi ühiskondliku leppe?
Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum