Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tuumaenergiale on üldse alternatiivi?

    Äripäev ei jaga maailmalõpu ettekuulutusi ega ole nõus ka juttudega, nagu näidanuks Jaapani maavärin, et tuumaenergia on saatanast.

    Ka USAs on nüüd plaanitud tuumajaamade renessanss küsimärgi all. Keskkonnaaktivistide ühendus Greenpeace hoiatab, et „tuumaenergia ei ole ei kindel ega puhas“ ning, et õnnetus tuumajaamaga võib muuta ulatuslikud piirkonnad elamiskõlbmatuks.
    Äripäev ei jaga neid maailmalõpu ettekuulutusi ega ole nõus ka juttudega, nagu näidanuks Jaapani maavärin, et tuumaenergia on saatanast. Kaotamata päevagi tõttasid ka me oma kodumaised rohelised ja teisitimõtlejad tuumaenergeetikat maha tegema. Tõsi, Jaapanis on olukord ärev, tuumajaamas on avarii ning katastroof pole kaugel. Kuid olgem ausad – reedel Jaapani rannikul möllanud loodujõud kuulusid ajaloo võimsaimate sekka. Ning tänaseni (teisipäeva pärastlõunani) on nood jaamad vastu pidanud. Kusjuures, need tuumajaamad on ehitatud 40 aastat tagasi.
    Tuumavastaste argumendiks on, et kui juba tehnikas tipptasemel jaapanlased kriisiolukorras tuumajaama kontrollida ei suuda, ei suuda seda ammugi veel tehniliselt vähemarenenud riigid. Kuid kui meil maa ei värise? Senine „Eesti rekord“ pärineb 1976. aastast, mil meil toimus 4,7 magnituudine Osmussaare maavärin.
    Olgu, pisukese mõtlemisaja võib ju võtta, et vaadata, kuidas Jaapanis asjad arenevad, et tuumaenergia plussid-miinused uuesti läbi arvutada. Kui kindlasti ei tasuks nüüd lahmides öelda, et aatomielektrijaamadel pole tulevikku. Sest mõelgem hetkeks, milline oleks siis alternatiiv? Kui kohe täna kõik tuumajaamad kinni panna, tuleb see turult kadunud energia millegagi asendada. Millega?
    Jah, tõesti on energia saamise vallas viimasel ajal toimunud väga palju igasugu uusi ja huvitavaid katsetusi. Küll rajatakse Aafrikasse päikeseelektrijaam, küll viiakse päikeseelektrijaam koguni kosmosesse, orbiidile ümber Maa tiirlema (kosmoses ju pilvi pole), kust kogutud energiat siis maapeale suunama hakatakse. Kohe kui suures koguses energia traadita ülekandmine reaalsuseks saab. Ja just siin peitubki põhiline küsimus: mis saab seni?Kõik need uhked ja ulmelisemad leiutised on vägevad, suurejoonelised ja päästaks maailma energiapuudusest, kuid mis saab seni? Seni peame vee-tuule-päikese-nafta-gaasi ja põlevkiviga läbi ajama.
    Nii ongi näiteks Venemaa, Hiina, India ja Pakistan juba teatanud, et jätkavad plaanipäraselt uute tuumajaamade ehitust. Ka Soomes-Rootsis pole suuremat hüsteeriat märgata. Ometi on neilgi tuumajaamad olemas ning mõned reaktorid ka rajamisel.
    Seega, seni kuni energia tarbimine ei vähene, pole tuumaenergiale alternatiivi. Ainus reaalne alternatiiv olekski tarbimise vähendamine. Nagu ütleb Roheliste erakonna eestkõneleja Aleksei Lotman: „See on ammu välja arvutatud, et iga rahaühik, mis investeeritakse nö negavattidesse ehk tarbimise vähendamisse, vabastab tunduvalt rohkem energiat, kui sama investeering megavattidesse suudab toota energiat.“ Kuid kas majanduskasvu ootustes saab energiat säästma hakata?
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.