Finantsjuhidki vajavad bränditeadlikkust

Columbia ülikooli turundusprofessor Don Lehmann on öelnud, etturundusinimesed räägivad sellest, mida nad teevad, terminites,millest ettevõtte juht väga ei hooli. “Tarbijateadlikkus, tarbijate rahulolu ja turuosa on kõik mõõdikud, millest on tore teadlik olla. Kuid rohkem huvitab ettevõttejuhte ettevõtte väärtus, turukapitalisatsioon, varade tootlus ja investeeringute tootlus. Turundusinimesed selles keeles ei räägi.”

Moodsamates ja edukamates ettevõtetes on erikeelsusest siiski üle saadud. Näiteks Elioni juht Valdur Laid kiidab järgmisel leheküljel, et neil töötavad finants- ja turundusinimesed lausa ühes ruumis koos ja turunduskampaaniate tulemuslikkuse mõõtmisega ei näi neil probleeme olevat.

Turundusest tõusva kasu mõõtmise vallas on viimase aastakümne jooksul tubli areng läbi tehtud. Näiteks brändide väärtuses mõõtmises, mis veel 15 aasta eest oli selle ala ühe pioneeri David Haighi sõnul finantsistide jaoks täielik soolapuhumine, on jõudnud soovitava metodoloogia lahti kirjutamiseni nii rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites kui ka Rahvusvahelise Standardite Organisatsiooni poolt. Loogiline areng, sest ettevõtete edusse või ebaedusse annavad järjest suurema panuse tema mitteainelised ehk immateriaalsed varad, lihtsalt hea toote tegemisest jääb tihi väheks.

Üht-teist vahel soolapuhumiseks liigitatavat teemat puudutame infolehe selles numbris veel – see on kliimapoliitika. Kuidas erinevad investeeringud ennast järgmisel paarikümnel aastal ära tasuvad, sõltub oluliselt sellest, millisekskujuneb ülemaailmne keskkonna-ja kliimapoliitika. Seis on segane, aga tõenäolisemad variandid saab siiski välja tuua ja nendega äriplaanides arvestada.

 

 

 

Autor: Villu Zirnask, Katre Pilvinski