Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vahendusfirmadehea äri koolipiimaga

    Üllatus – kui me olime senini arvamusel, et tasuta Koolipiima programm on midagi lihtsat ja selget, pole asi sugugi nii.

    Tänasest Äripäevast selgub, et Eesti on hoolimata oma olematust rahvaarvust, pindalast ja rikkusest kõikvõimalikele vahendusfirmadele maapealne paradiis. Selgub, et vahendada saab ka tasuta koolipiimaprogrammi.
    Koolipiimaprogramm on oma olemuselt ju lihtne, isegi geniaalselt lihtne – tootja kasvatab ja lüpsab lehma, töötleja pastöriseerib ja pakendab piima, lapsed saavad väärt kraami tarbides tugevad luud, Euroopa Liit maksab programmi kinni. Võidavad tootjad (säilib maaelu) ja töötlejad (säilib kohalik tööstus), lastest sirguvad terved ja tugevad inimesed, kes tulevikuski kodumaiseid piimatooteid tarbivad.
    Nii polekski me osanud arvata, et keegi oskab sellisest lihtsast asjast tulu lõigata. Kuid nii see on, mitmed Eesti ettevõtted, eesotsas OÜga Tüdrukud, vahendavad täna haridusasutustele koolipiima, kasseerides vahendustasu. Tegelikult on see ju loogiline – kui mängus on raha, leidub sellele alati pretendente.
    Ühesõnaga, tänasest Äripäevast selgub, et seesama tasuta koolipiim võib laste söögilauale jõuda mitmekordse hinnavahega – kõik sõltub sellest, kas õppeasutus või kohalik omavalitsus on piima hankimiseks otsinud ise soodsamaid võimalusi või kasutatakse vahendaja abi.
    Lisaks selgub, et Eestis ei pea keegi arvestust ka selle üle, millise liitrihinnaga üks või teine kool piima ostab. Kui põllumajandusministeerium palus eelmise aasta lõpus PRIAl tuua pistelise analüüsi tulemusel välja kõrgemad ja madalamad hinnad, selgus, et vahe on enam kui kaks korda – kui näiteks Sõmerpalu põhikool maksis joogipiima liitri eest 33 senti, siis Pühajärve põhikool juba 72 ja Luua algkool 76 senti. Sõmerpalu kool ostab piima ise, teised kasutavad vahendajaid. Kuna suurem osa piima ostmiseks ette nähtud rahast tuleb kaugelt-kaugelt Brüsselist ning kuna summad kooli/valla kohta pole väga suured, ei ole asjast senini ka erilisi probleeme tekkinud.
    Vahendajad ise ütlevad, et nende toodud piim on kallim seepärast, et nad saavad piima kombinaadist kätte kauplustega samadel tingimustel, ehk isegi kallimalt. See ei kõla aga kuigi usutavalt - kas tõesti ei tee sellise suure koguse (näiteks vastutab OÜ Tüdrukud 15 000 lapse igapäevase piimaannuse eest) juures piimakombinaat mingitki allahindlust? Uskumatu lugu. Ja kui see ongi tõsi, siis miks vahendaja tarnijat ei vaheta? Piimakombinaate on Eestis ju mitmeid.
    Kuid mida siis teha? Meie arvates võiksid alatises rahahädas koolid ja kohalikud omavalitsused enam ühishankeid teha, ühiselt kombinaadist tellitud piim peaks turuloogika kohaselt siiski soodsam tulema. Võtkem või seesama ülalmainitud Palamuse valla näide - veidi koordineerimist ja säärast hinnavahet ei oleks. Suhtumine, et kuna tegemist on riigi (isegi veelgi kaugema institutsiooni – Euroopa Liidu) köiega, siis las lohiseb, peaksime hakkama siin Eestis siiski muutma juba.
    Lõpetuseks, kogu teemas valitsevat segadust illustreerib ilmekalt näide, et kui Euroopa Liidu koolipiima programmi tutvustav eestikeelne kodulehekülg suunab lugeja lingile „koolipiim minu kodumaal“, ütleb avanenud PRIA hüpikaken: Viga – lehte ei leitud!
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.