Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

1 euro = 10 eurot

Enriko Aav, Villy Paimets 29. märts 2011, 07:43

Äsja saime teada valitsusliidu programmi. Kuigi läbirääkimistel sidusid osapooled lubatu selgelt selle elluviimiseks vajaliku maksumusega, seisab konkreetsem tegevus ees, kirjutab tänases Äripäeva maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav.

Programmis tõdetakse, et riigi suur vastutus, mis võimaldab konkurentsivõimelist majanduskeskkonda rahastada, on elujõuline riigieelarve, stabiilne maksusüsteem, võimalikult madal ning majanduslikult mõistlikult jaotuv maksukoormus. Kui palju see kõik ikkagi maksab ja kust selleks raha saadakse?
Lühiajalises vaates võime avalike kulutuste tarbeks raha võtta varade müügist või laenudest, kuid varad ammenduvad ja laenud tuleb varem või hiljem tagasi maksta. Nii et üks ja põhiline allikas, mille arvelt riik tagab avalike teenuste (haridus, sotsiaalhoolekanne, julgeolek, teedeehitus) osutamise, on maksutulu. Mida paremini läheb maksumaksjatel, seda suurem on maksulaekumine.

Majanduse elujõulisus sõltub konkurentsist. Kui turuosalised on võrdsetes tingimustes, tekib aus konkurents ja selle kaudu kasvab ka majandus. Kui mõni maksumaksja jätab oma maksukohustuse kasvõi osaliselt täitmata, on tal ausa maksumaksjaga võrreldes juba konkurentsieelis - parem võimalus turul tegutseda ja oma kaupa või teenust soodsamalt pakkuda. Mida rohkem maksude tasumisest kõrvale hoitakse, seda olulisemaks muutuvad järelevalve tegevused. Küpses ühiskonnas kannavad suure osa vastutusest ja hoolsuskohustusest maksumaksjad, kes peavad ise olema aktiivsed ja tahtma näiteks katusorganisatsioonide kaudu oma sektorit puhastada. Positiivseid näiteid on hea tuua hiljutisest ehitusfirmade ja kütusefirmade sekkumisest turul toimetavate sulide suhtes.

Igal aastal jääb osa maksudest saamata just nende pärast, kes püüavad ebaaususega saada endale konkurentsieelist. 2009. aastal hindasime potentsiaalselt laekuma pidava ja tegelikult laekunud maksu vaheks e. maksuauguks 7,5 miljardit krooni (u 500 miljonit eurot).

Siit ka probleemid, et naaberettevõte ei saa palgata tööle täiendavaid inimesi, või viibib lumekoristus teedelt, või käivad bussid harva jne. Igaüks võib siin ise mõelda, mida kõike oleks võimalik riigis paremini teha, kui kasvõi osa sellest rahast saaks eelarvesse tagasi võita.

Ma ei tea maailmas näiteid, kus maksuauk puuduks. Küll ei ole kõik riigid selle suurust veel mõõtma asunud. Ka meie näitaja on hinnanguline ja pole komakohani täpne. Kuid pildi probleemi olemusest ja suurusest see meile annab ja aitab samas planeerida tegevusi selle vähendamiseks. Meetmed maksuaugu kahandamiseks võivad olla nii maksupoliitilised kui ka administratiivsed.

Maksupoliitilised meetmed on sellised, mis otsivad õiguslikke lahendusi rakendada makse nii, et hoidumise võimalused oleksid minimaalsed.
Administratiivsete meetmete osas on suur rõhk maksu- ja tolliameti kontrollitegevusel ja võimel nõudeid realiseerida. Viimaste tegevuste osas on 2 mõõdet – kvaliteet ja maht. Mõlemad peavad olema piisavad, et tagada valdava osa maksude vabatahtlik laekumine.

Riski hindamise ja kontrolli kvaliteet on praegu suhteliselt kõrge – maksukontrolli tabavus on meil 90 %. Iseasi on mahuga – see sõltub sellest, kuidas me ressurssi suuname, kuid hoopis olulisem on ressursi piisavus.

Riskianalüüsi kaudu näeme rohkem maksudest hoidumist kui meil on töötajaid selle tõkestamiseks. Ometi saame pakkuda ühe retsepti eelarveraha suurendamiseks: kui investeerime halduri tegevusmahtudesse näiteks 1 euro, võib see riigieelarvesse tuua lisaraha kuni 10 eurot. Kasv seega kümnekordne.
Samal ajal loob see parema konkurentsi, mis omakorda mõjutab kaudselt positiivses suunas majanduskasvu ja nii lisandub ka täiendavat maksuraha. Tegevusmahu kõrval on oluline investeerida ka uutesse IT lahendustesse, mis teevad maksude tasumise veelgi mugavamaks ja kiiremaks.

Ühesõnaga käivitub positiivne tulude genereerimise süsteem ilma, et oleks vaja tõsta makse. Tõhus ja piisavas mahus järelevalve toob kaasa ka õiguskuulekuse kasvu, sest maksumaksjatel on selge teadmine, et maksudest hoidumisest saadakse kindlasti teada. Õiguskuulekuse kasv hakkab omakorda mõjutama kirjeldatud tulude kasvu mudelit ehk rakendub majanduskeskkonna isepuhastumine. Teatud hetkel võime nii saavutada olukorra, kus suurema järelevalve vajadus uuesti langeb, sest teadlikkuse tõus ja oma vastutuse tajumine on oma töö teinud ja maksumaksjad ise tagavad ausa maksukeskkonna. Siis ongi õige aeg vähendada järelevalvelisi tegevusi ehk kahaneb vajadus ka suurema hulga inimeste järele. Selle protsessi toimimist saab mõõta läbi maksude kogumiseks tehtavate kulude suhte kogutud tuludesse. Nende andmete jälgimine annab võimaluse nõuda maksuhaldurilt oma tegevuse pidevat tõhustamist.

Nii nagu ühelgi riigil pole õnnestunud vältida maksuaugu teemat, ei saa ükski ühiskond teatada, et varimajandus neile probleem ei ole. Varimajanduse see osa, mis kipub kahjustama ausat ettevõtlust, konkurentsi ja maksulaekumist teeb muret ka meile. Majanduslikust kitsikusest tingituna on maksude maksmise harjumus ja kultuur kõikuma löönud. Ehkki varimajanduse osa jääb Eestis alla 10%, on mure jätkuvalt salaalkoholi, -sigarettide ja ümbrikupalkade pärast. Ümbrikus saadava palga osakaal suureneb paratamatult majandusliku kriisi ajal, kuid väga suurt hüpet Eestis õnneks siiski toimunud ei ole. Küllap on inimesed ka teadlikumaks saanud, et nende palgast sõltub nii vanemahüvitise, pensioni kui ka ravikindlustuse suurus ja olemasolu.

Kokkuvõttes – täna on olemas käegakatsutav lahendus täiendava rahalise katte leidmiseks riigi pakutavatele teenustele. Seda saab teha läbi mõjusama maksude haldamise. Viimane toob kaasa positiivsete sündmuste jada - nii majanduskeskkonna täiustumise kui ka maksutulude kasvu ja loob keskpikas perspektiivis eeldused ka kulude kokkuhoiuks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2011, 10:23
Otsi:

Ava täpsem otsing