Odava raha aeg läbi

1185-aripaev 07. aprill 2011, 06:37

Ülimadalate intresside aeg on selleks korraks möödas ja Äripäev soovitab nii enda kui firma äriplaane tehes sellega arvestada.

Meil laenude aluseks valdavalt olev 6 kuu Euribor on kerkinud aastaga enam kui poole võrra, 0,9protsendilt 1,6protsendini. Valmis peab olema, et aasta pärast võib intress alata numbriga 3. Keskpankadel ei jää inflatsiooniga võitlemiseks midagi muud üle, kui raha hinda kallimaks muuta.

Mida selle teadmisega siis pihta hakata? Ühest küljest on Euroopa Keskpanga baasintressimäära tänane ja ka mõned tulevased tõsted praeguseks juba laenuintressidesse ja aktsiatessegi sisse arvestatud.

Niisamuti on Eesti majanduse seis suhteliselt normaalsemaks minemas, mistõttu intresside tõus võidakse ilma suurema tagasilöögita alla neelata nii tarbijate kui ettevõtjate poolt. Kindlasti on eluasemelaenude võtjatele ja sisekaubandusele intressitõus halb, sest eluasemelaenude tõusev kulu jätab muuks tarbimiseks vähem raha. Samas aitavad alanev tööpuudus, kasvav majandus ja usaldusindeksid ja aasta teises pooles hoogu võttev palgatõus intressitõusu taandada.

Negatiivne on intressitõus ka võlakirjaomanikele ja võlakirjafondide osakuomanikele, kuna nende hinnad langevad. Kuidas end kaitsta? Suurendada portfellis aktsiate osakaalu, miks ka mitte mõelda kinnisvara ostmisele, et teenida renditulu (renditulu peaks olema kõrgem aktsiate dividenditootlusest) või metsamaa omandamisele.
Hea on intressitõus hoiustajatele, proovida tasuks näiteks lühiajalisi hoiuseid ja neid omakorda uuendada juba kõrgemate intressimääradega.

Tõsi on muidugi see, et Eesti inflatsioonitase on ja jääb aga ilmselt pikaks ajaks kõrgemaks hoiuseintressidest ja negatiivse reaalintressiga kaotab raha pangas ostujõudu.

Aktsionäri seisukohast on huvitav, et  Euroopa Keskpanga intressi tõstmine on tugevdanud europõhiseid varasid. Veel üsna hiljuti spekuleeriti, et euro langeb Kreeka jt probleemide tõttu dollariga suhtesse 1:1. USA Föderaalreserv aga intressi tõstma seni ei ole kiirustanud ning dollar on USA eksportööride ja USAd külastavate turistide rõõmuks üllatavalt nõrk ja euro tugev.

Rääkides intresside tõusu globaalsest tasandist ning mõjust Eestile nö ringiga, võib arvata, et see on väga halb Lõuna- ja Ida-Euroopale, kus majandus pole veel taastunud ja kus on suur laenukoormus. Samas on intressitõus Saksamaa jaoks inflatsiooni ohjamiseks väikegi. Probleemiks on, kuidas valitsused suudavad rahapakkumist vähendada. Riikide võlad vajad tagasi maksmist ja selleks on kõige lihtsam raha juurde trükkida.

Aasta tagasi soovitasime juhtkirjas intressimäärade tõusuks end ette valmistada näiteks laenuintresside fikseerimisega. Eks sama soovitus jääb õhku ka nüüd, kuigi tuleb tõdeda, et sellisel juhul võib pank riske  suuremaks hinnata ja vastutasuks riskimarginaali kergitada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. April 2011, 15:39
Otsi:

Ava täpsem otsing