Kas pankade mõjus lobitöö?

Näiteks osaühingu 40 000 kroonine osakapital on eurodes 2556,47 ja see summa tuleb siis täis eurodeks kas vähendada või suurendada. Äriseadustikust tulenevalt on otstarbekam valida suurendamise variant, siis jääb ära ametliku teadaande avaldamine koos vajalike toimingutega ning tasu maksmiseta.

Meie näite puhul on mõttekas ettevõtte osakapitali suurendada 0,53 euro võrra. Ilmselt lähevad seda teed paljud teisedki osaühingud ning sellega seoses tulebki mängu see pealkirjas viidatud riigipoolne läbimõtlematus või pankade lobitöö. Nimelt näeb äriseadustik ette, et need 53 senti tuleb maksta osaühingu pangaarvele ja äriregistrile tuleb selle kohta esitada panga poolt digitaalselt kinnitatud teatis. Ettevõtte kassasse sularaha sissemakset tõendavat digitaalset kinnitatud dokumenti äriregister ei tunnista.

Helistasingi ühte panka ja küsisin, et kuidas saab digitaalselt kinnitatud teatist. Järgnes pikk ootamine ja lõpuks klienditeenindaja vastas, et praegu tuleb see võtta pangakontorist. Tulevikus pidi seda kinnitatud teatist saama panka saadetud e-kirja vastusena, kuid see süsteem vähemalt selles pangas veel ei tööta.

Pank saab aga tasu nii ülekande kui ka digitaalselt kinnitatud teatise eest. Kokku tuleb pangale maksta summa, mis on üle kuue korra suurem kui need õnnetud 53 senti. Kuna tänavu peavad kõik tegutsevad ettevõtted oma aktsia- või osakapitali summad ära muutma, saavad pangad ainuüksi nendest tehingutest kopsaka summa oma tulu suurendamiseks. Tõsi, olemas on ka lahendus - teha 53sendine ülekanne pangakontoris ja edastada maksekorralduse originaal äriregistrile. E-riigi asjaajamisest on niisugune lahendus küll kaugel.

Lihtne lahendus. Äriseadustikus võiks olla rakendussäte, mille kohaselt võivad eurole üleminekul ühe krooni ulatuses tehtavad aktsia- või osakapitali ümardamised toimuda ka sissemaksena ettevõtte kassasse. On seadusekirjutajatel reaalne asjaajamise korraldus läbi mõtlemata, et suur hulk ettevõtjaid peab nüüd oma aega ja raha sentidele kulutama?