Mina ei tea midagi - arvuti tegi!

09. mai 2011, 10:34

Kui Eestis räägiti küberrünnete mustast stsenaariumist, et poest ei saa leiba ja piima osta, siis Uus-Meremaal tekitas tehnikaaps vastupidise olukorra. Suure reede öösel avanesid riigi suuruselt neljandas linnas Hamiltonis supermarketi Pak'n'Save'i uksed. Tuled põlesid. Muusika mängis. Õnneks töötasid ka turvakaamerad. Möödus kaheksa tundi, enne kui keegi kohalikest politseile teatas, et inimesed lahkuvad poest kaubakoormatega. Viga oli infosüsteemis, mida hiljuti oli muudetud.

Kaksteist inimest oli kauba eest tasunud iseteeninduskassas. Hätta jäid need, kes alkoholi osta soovisid, sest kui ise poemüüjat mängida, peab poe töötaja ikka vanust kontrollima tulema. Infosüsteem nõuab sünniaja sisestamist passi või juhiloa järgi. Pood soovitas tungivalt kõigil tasuda ning annetas kogu raha Cantebury piirkonna maavärinaohvritele. Meedias järgnesid puhtsüdamlikud ülestunnistused ning psühholoogide arvamused. Spekulatsioonid sellest, mis vaesemates riikides oleks juhtunud ning kui palju mõjutas inimkäitumist teine tehnikavidin - turvakaamera.

Paar päeva hiljem jõudis uudistesse, et 130 politseijaoskonna, kolme politsei kommunikatsioonikeskuse ning politsei peakontori töö oli häiritud. Põhjuseks probleem internetiühendusega. Hädaabiliini tööd probleem ei seganud ning ametnike sõnul oldi selliseks stsenaariumiks valmis ning kõik toimis nii, nagu pidi.

Tehnoloogiaprobleemide puhul on suurema uudisväärtusega sündmused, mis mõjutavad paljusid inimesi (terve iseteenindus oli maas) või millel on kohene rahaline kahju (raha kadus pangakaardilt). Muul juhul kas kiidetakse midagi uut, kirutakse midagi vana või hoiatatakse, et midagi halba on juhtumas või juba juhtunud.

Eesti meedias on müütilised teemad ID-kaardi ebaturvalisus, e-Tervise tervisehädad ning riigiportaali eesti.ee kole väljanägemine. Paar korda aastas räägitakse, kuidas Eesti liikus X IT-edetabelis n arv kohta üles- või allapoole. Neli-viis aastat tagasi oli infosüsteemi avamine automaatselt hea uudis, mille kõrval ärimees või poliitik särada sai. Nüüd tundub sama kohustuslik uudis, et äsja tööd alustanud imesüsteem ei pidanud koormusele vastu. Tellija süüdistab töö tegijat, töö tegija tellijat ning lõpuks lepitakse kokku, et arvutid on süüdi ning Euroopa maksumaksja raha raisatud.

See, et üks või teine infosüsteem oma regulaarset hooldust teeb või mõni kodulehekülg end uuendab, võetakse lihtsalt teadmiseks. Suurem uudisväärtus on lool siis, kui tegelikud sündmused planeeritust erinesid – hooldus venis tundidepikkuseks või mõjutas teiste infosüsteemide tööd, st teiste inimeste elusid.

Kodumaise Eesti Energia uue kliendiinfosüsteemi juhtum. Eesti Energia teatas, et võtab kasutusele uue mugava kliendiinfosüsteemi, mille potentsiaalne suur töökoormus võib põhjustada esimestel kuudel lühiajalisi häireid. Isegi kui sellest varakult ette teatada – ikka on piinlik! Süsteem vajab sissetöötamist. Teeme endast parima. Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast. Kõigil ongi siiralt kahju, kuid inimesed tahavad kuulda, mis on uue infosüsteemi eelised või miks midagi halvasti läks. Ja seda arusaadavas keeles. Lugeja-kuulaja-televaataja satub kimbatusse, kui teda serverite, jõudluste ja arusaamatute tähelühenditega üle kallatakse. Kuidas sa endale ikka tunnistad, et ei saa poolest jutust aru, kuigi oled viimased kümme aastat iga päev arvutit näppinud.

Kui uus e-asi teeb mu elu toredamaks, annan palju andeks. Pole suurt vahet, kas e-maksuamet mõtleb pool või kolm minutit, kui sel viisil oma raha kõige kiiremini kätte saan. Kui aga infosüsteeme iseloomustavad ainult tõrked, pole imestada, et vähemasti kaks korda aastas räägib mõni arvamuslugu ühest eksootilisest loomast, kes e-riigi eesotsas tukub. Muigasin, kui nägin, et endised kolleegid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest on riigiportaali eesti.ee testversioonile riputanud tasakaalustava uudise pealkirjaga – e-leopard nurrub rahulolevalt.

Inimesed ei pea olema vait, kui IT-spetsialistid räägivad. Tehnoloogia kasutamise kohta tuleb esitada samu küsimusi kui mistahes teise äriprotsessi osa kohta. Kas aja- ja rahakulu on põhjendatud ning mis probleeme sellega üldse lahendatakse. See, et äri- ja tehnoloogiavaate esindajad räägivad eri keelt, on ainult lame vabandus.

Infotehnoloogia võib pakkuda väga huvitavaid sotsiaalseid ekeperimente, kuid nende teadlik sooritamine on küll lubamatu. Kui infotehnoloogiliste probleemide tõttu ei ole võimalik kohustusi täita või hüvesid nautida, on see sama palju juhtimise ja kommunikatsiooni küsimus kui arvutipoisi apsakas.

Allikad: NZ Herald, Waikato Times

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2011, 10:34
Otsi:

Ava täpsem otsing