Narva päästmine kogub hoogu

Teemat saab käsitleda nii kitsamalt vaat et rutiiniks muutuva korruptsioonijuhtumina kui ka laiemalt ühe osana Narva ja Ida-Virumaa päästmisest, mis kestnud teadlikult juba mitu aastat. Täpsemalt hakkas kivi veerema 2007. aastal, mil valitsus laiendas muuhulgas kaitsepolitseiameti volitusi omavalitsuste kõrgemate ametnike ametialaste kuritegude uurimiseks. Eelnev politsei tegevus piirkonnas oli pehmelt öeldes loid.

Nimetatud sammust lähtuvalt on seni meedias palju tähelepanu pälvinud eelkõige Tallinnas aset leidnud korruptsioonijuhtumid, kuid strateegiliselt veelgi olulisemaks võib pidada sellest ajast alanud Ida-Virumaa sügavalt läbipõimunud korruptiivsete suhete süstemaatilist lahtiharutamist.

Täna saab ainuüksi avalike allikate põhjal väita, et vastupidiselt Tallinnale, tuli Ida-Virumaal läbi viia õiguskaitseorganite eneste puhastus. Viimastel aastatel toimunud kahe kohtuniku – Mihhail Komtšatnikovi ja Jüri Sakkarti vangistamine on selle ilmekaks näiteks. Kui eelmise aasta augustist putitati ka kohalikku prokuratuuri, saates seda riigiprokuröri kohalt juhtima Margus Kurm, oli tee sisulise töö tegemiseks lõplikult avatud. Seejuures ametlikult valitsuse tasemel sai Virumaa päästmise plaan heakskiidu eelmise aasta septembris, kui sai kinnitati Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014.

Tõsi, näiteks Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi korruptsioonikahtlusele jõuti jälile juba enne eelnimetatud muutusi. Märtsi lõpu seisuga on kriminaalasjas juba 23 kuriteos kahtlustatavat ehk peaaegu kaheksa korda rohkem kui poolteist aastat tagasi uurimise käivitudes.

Narvas on mõjukamatest niiditõmbajatest seni saanud karistuse vaid endine linnavolinik Aleksandr Moissejev. Linnas kehtivate sõltuvussuhteid piltlikustab tõik, et vangis istudes sai Moissejev edasi tasusid linnale kuuluvate ettevõtete Transservis-N ja Narva Vesi nõukogust ning samuti jätkas linna asutatud sihtasutuse Narva Näitused juhatuse liikmena. Seega toona suurt peamiste jõujoonte ümbermängimist ei toimunud, kuigi näiteks Narva linnavolikogu rahanduskomisjoni esimehe Fjodor Ovsjannikovi positsioon ilmselgelt paranes. Suhete säilitamise n-ö garandiks ja sõlmpunktiks on seni olnud Narva volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin, kelle lahkumine riigikokku tõi talle enesele küll immuniteeti, kuid jättis linna lõvidele. Kas abilinnapea Filippovi võimalik langemine on võimuvõitluse vili on vähemoluline taustal, et piirkonna korruptsioonitõvest ravimine laiemalt on saamas uut hoogu.

Autor: Harry Tuul, Silvia Kruusmaa