Moskoviitide bütsantslikud tavad Eestisse ei sobi

1185-aripaev 06. juuni 2011, 06:57

Eestlaste juhitava ja siinse pangandusturu suuruselt viienda tegija Krediidipanga enamusosalus on libisenud hämaratesse offshore-firmadesse.

Äripäeva hinnangul püüavad Vene taustaga ärimehed importida Eestisse idanaabri juures levinud tavasid. Krediidipank on sattunud Venemaal toimuva võimuvõitluse keskmesse, kus kasutatakse läänes lubamatuid võtteid. Äripäeva arvates peavad vastavad ametkonnad astuma julgemalt otsustavaid samme, et juurida korruptiivne käitumismudel juba eos.

Juriidiliselt on kõik korrektne. Krediidipanga omanikud on teinud kõik vastavalt seadusele. Detsembrist märtsini müüs seni suurosalust omanud Moskva Pank 54% Krediidipangast ehk enamusosaluse kuue Küprose ja ühe Briti Neitsisaarte firmale. Osalused müüdi tükkhaaval ning kõik tehingud jäid alla 10%. See tähendab, et finantsjärelevalvelt eraldi luba taotleda ei olnud vaja. Võib-olla ei näegi varjatud omanikud oma tegudes midagi taunimisväärset, sest Venemaal on ettevõtete omamine läbi offshore-firmade laialt levinud.

Ka Eestis on ettevõtjad kasutanud offshore firmasid, kuid seda pigem eelmisel sajandil. Sellest ajast on Eesti liikunud üha enam Põhjamaade avatuse suunas. Eesti hõivas viimases Transparency Internationali korruptsioonitaju indeksi tabelis 178 riigi seas 26. kohta. Eesti suund peab olema edasi, eeskujuks esiviisikusse kuuluvad Soome ja Rootsi, mitte sisuliselt tabeli lõpus 154. kohal paiknev Venemaa.

 Panganduses on läbipaistvus mitte ainult seadusega pandud kohustus, vaid ka elementaarne nõue, sest vaid see tagab usalduse. Kuidas muidu saab klient olla kindel, kellele ta on oma raha usaldanud? Selles valguses on kummastav, et ka praegu keeldusid aktsiate müügiga seotud Moskva Panga juhid kommentaaridest nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ja nii ongi selle kohta, kellele varjatud enamusosalus kuulub, õhus vaid oletused.

Tõrvatilk meepotis. Krediidipanga ümber toimuv kahjustab teenimatult Eesti pangandussektorit, mis ei ole seni olnud segatud ühessegi samaväärsesse skandaali. Viimast ei saa öelda näiteks Läti kohta, keda sarkastiliselt on nimetatud vene raha Baltimaade Šveitsiks. Enne puhkenud majanduskriisi ähvardas USA korduvalt lisada rahapesus kahtlustatavad Läti pangad musta nimekirja ja kehtestada neile sanktsioonid. Lätis tegutses samapalju panku kui Eestis ja Leedus kokku. Sellist mainet Eesti ei vaja.

Võitlus maksuparadiisidega süveneb. Viimastel aastatel on arenenud riikide rahvusvahelised organisatsioonid tõsiselt võitlemas maksuparadiisidega. Nii on OECD algatusel 2009. aastal loodud üle 100 riigi osalusel globaalne foorum maksuparadiisidelt saladuselooride tõstmiseks. Mustast nimekirjast pääsemiseks peab maksuparadiis sõlmima infovahetuse kokkuleppe vähemalt 12 riigiga. Tõsi, üksikute riikides ei ole muutused liikunud loodetud kiirusega. Kuid nagu öeldakse - pealehakkamine on pool võitu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. June 2011, 13:37
Otsi:

Ava täpsem otsing