Saksamaa otsus ohustab kogu Euroopat

Katta riigi energiavajadused tuule ja päikesega, kuuluvad ulmevaldkonda. Pigem loodetakse pärast Nord Streami valmimist Venemaa gaasile. Kuid see seaks Saksamaa suurde sõltuvusse Venemaast ja Venemaal ei pruugi gaasi piisavalt jätkuda. Kui Saksamaa hakkab elektrit ostma aga Prantsusmaalt, on see ju ilmselge tuumaenergeetika toetamine. Tõsi, seda küll naaberriigis. See on aga ilmselge jaanalinnupoliitika.

Kõik teadsid Merkelit kui tugevat tuumaenergeetika toetajat. Nüüd on ta reetnud oma põhimõtted võimule klammerdumise nimel, nii nagu reetis tema eelkäija Shcröder oma põhimõtted raha nimel. Ning ega nemad pole esimesed ega viimased. Seda nimetataks poliitikaks.

Euroopa Liit on fossiilsete kütuste poolest vaene, juba praegu impordib ta 2/3 tarbitavast energiast. See kõik on raha, mis läheb finantsagoonias olevast liidust välja. Lisaks soovitakse liidus väheargumenteeritult piirata CO2 emissioone 50% aastaks 2050. Hävitades ökonoomse energeetika, kolib tööstuslik tootmine Euroopast veelgi enam Hiinasse, Indiasse ja Koreasse, kus on ehituses kümned uued tuumajaamad.

Saksamaa läbimõtlemata samm võib Euroopas kaasa tuua miljardite eurode ja tuhandete töökohtade kaotuse. See samm mõjutab otseselt ka Eestit. Kui Saksamaa hakkab osa oma suurest energiavajadusest importima põhjamaade turult, toob see otseselt kaasa elektrihinna tõusu ka Eestis.

Naeruväärne on tuumaenergia vastane propaganda Fukushima Daiichi tuumajaamas toimunud avarii tõttu. Erakordselt tugeva Sendai maavärina ja tsunami tagajärjel hukkus kümneid tuhandeid inimesi ja kodutuks jäid sajad tuhanded. Tuumajaamas on surma saanud vaid kolm inimest, neistki kaks uppusid. Kaks jaamas töötanud inimest on saanud kõrgendatud, kuid mitte terviseohtliku kiiritusdoosi. Euroopa Liidus töötab 143 tuumajaama ja siin pole toimunud ühtegi õnnetust tuumaelektrijaamadega, kus oleks hukkunud inimene. Lääne reaktoritega pole toimunud ka ühtegi õnnetust, mis oleks põhjustanud laialdast keskkonnakahjustust. Samas on toimunud arvukalt õnnetusi naftapuurimisel, gaasitorustike rajamisel ja kivisöekaevandustes, kus alatasa hukkuvad sajad inimesed. Tuumaenergia ohutuse tagab äärmiselt põhjalik ja range tuumajaamade disainimine, ehitamine ja opereerimine.

Jaapani eaka tuumajaama avarii põhjuseks oli saareriigi viimase 140 aasta võimsaim maavärin ja sellele järgnenud tsunami, mis lõi rivist välja reaktorite jahutusvee elektrimootoreid elektriga varustanud avariigeneraatorid. Saksamaal selliseid looduskatastroofe ei ole, kuid see-eest on seal tugev roheliste liikumine, mis juhitamatuse korral on maavärinatest ohtlikum. Saksamaal on elektri hind juba oluliselt tõusnud ja tõuseb veelgi. Selle aga maksavad kinni mitte Saksamaa poliitikud, vaid elektri tarbijad. Ka Eestis kannatavad poliitikute ebamõistlike otsuste pärast eeskätt tavainimesed.

Keegi ei saa väita, et tuumaenergeetika oleks ohutu. Ohud algavad juba uraani kaevandamisest ja transpordist ning lõpetades tuumajäätmete matmisega. Kuid kogu energeetika on keerukas ja ohtlik. Kui näiteks terroristid lõhkaksid Assuani paisu või maavärin Hiinas lõhuks mõne sealse võimsa hüdroenergiarajatise, ulatuks ohvrite arv miljonitesse. Kivisöekaevandustes hukkub igal aastal tuhandeid kaevureid. Seega ei ole tuumaenergia teistest energialiikidest ohtlikum, pigem vastupidi.

Tuumajaamade sulgemine Saksamaal ei tulene mitte insenerlikust ja majanduslikust mõtlemisest, vaid tuumaenergiat toetanud Merkeli poliitilisest laveerimisest, et iga hinna eest võimule jääda.

Autor: Harry Tuul, Anto Raukas