Hiinas kahtlejad on tagasi võimul

Tänased kahtlused peegeldavad muredekogumit: kõrge inflatsioon, üle investeerimine, hüppeliselt kasvavad palgad ja halvad pangalaenud. Prominentsed akadeemikud hoiatavad, et Hiina võib langeda kardetud nn keskmise sissetuleku lõksu, mis on teelt kõrvale juhtinud mitmeid arengumaid.

Kõigis eelviidatud muredes on kübeke tõtt. Eriti problemaatiline on kõrge inflatsioon. Aga suuremalt jaolt tulenevad nad kohatust üldistamisest. Hiina on erinev. Erinevalt läänest, kus arusaam strateegiast on muutunud oksüümoroniks, on Hiina võtnud kasutusele üleminekuaja raamistiku, mille eesmärk on lahendada jätkusuutlikkuse probleemid. Veelgi enam, erinevalt läänest on Hiinal nii pühendumust kui ka võimekust strateegiat täita.

On olemas vähemalt kümme põhjust, miks Hiina majanduse analüüsiks ei sobi teiste kogemused.

Strateegia. 1953. aastast on Hiina seadnud makromajanduslikud eesmärgid viisaastaku plaanidesse, kus on selgelt märgitud eesmärgid ja poliitilised algatused nende täitmiseks. Hiljuti vastuvõetud 12. viisaastakuplaan võib olla strateegiliseks pöördepunktiks, mis käivitab nihkumise edukalt tootja mudelilt õitsvaks tarbijaühiskonnaks.

Pühendumus. Mälestused segaduste ajast, mida tugevdab 1970te kultuurirevolutsioon, mõjutavad Hiina juhtkonda asetama esikohale stabiilsuse. Selline pühendumus tasus Hiinas ära, lubades vältida 2008-2009 aasta kriisiga kaasnenud kahju. See mängib olulist rolli ka võitluses inflatsiooniga, kinnisvara mulli ja halbade laenudega.

Eesmärgipärasus. Enam kui 30 aastat reforme on avanud riigi majandusliku dünaamilisuse. Selle võtmeks on olnud reformid ettevõtluses ja finantsturgudel ning palju reforme on tulemas. Hiina on osutunud hea õppijaks varasematest kriisidest ja vahetab vajadusel kurssi.

Säästmine. Sisemaise säästmise määr, mis ületab 50%, on tulnud Hiinale kasuks. Selle abil on rahastatud majandusarenguks vajalikke investeeringuid ja võimendatud välisvaluutareserve, mis on kaitsnud Hiinat välisšokkide eest. Hiina on nüüd valmis kasutama säästa ka sisenõudluse kasvu edendamiseks.

Ränne maalt linna. Viimase 30 aastaga on linnaelanike osakaal Hiinas kasvanud 20%lt 46%le. OECD hinnangul kolib lähema 20 aasta jooksul veel 316 miljonit inimest maalt linna. Enneolematu linnastumislaine pakub soosib investeeringuid taristusse, kaubandus- ja elamuehitusse. Hirm liigse investeerimise eest keskendub liialt pakkumisele, andmata kaalu tõusvale nõudlusele.

Tarbimine. Eratarbimine moodustab ainult 37% Hiina SKTst, mis on suurematest majandust väikseim. Keskendudes töökohtade loomisele, palkade kasvule ning sotsiaalsele kindlustundele võib 12. viisaastakuplaani sütitada tarbijate ostujõu kasvu. See võib viia koguni 5 protsendipunktise tõusuni Hiina tarbimise osakaalus aastaks 2015.

Teenused. Teenused moodustavad ainult 43% Hiina SKTst - tublisti alla ülemaailmseid standardeid. Teenustel on oluline roll Hiina tarbimistsoosivas strateegias - eriti suuremahuliste tehingute põhinevate tootmisharudes nagu näiteks vahendamises levik (hulgi-ja jaemüük), riigisisese transport, logistika, majutus ja meelelahutus/vaba aeg. Järgneva viie aasta jooksul võib teenuste osakaal Hiina SKTst kasvada enam kui praegu seatud eesmärk neli protsendipunkti.

Välismaised otseinvesteeringud. Kaasaegne Hiina on pikka aega olnud magnetiks maailma rahvusvahelised korporatsioonidele, kes otsivad tõhusust ja soovivad kinnitada kanda maailma kõige rahvarikkamal turul. Sellised investeeringud annavad Hiina juurdepääsu kaasaegsetele tehnoloogiale ja juhtimissüsteemidele, mis omakorda on katalüsaatoriks majandusarengule. Majanduse struktuurne muutmine tootmiselt teenustele võib veelgi kasvu kiirendada.

Haridus. Hiina on teinud suuri edusamme inimkapitali kasvatamisel ja on kindlalt teel teadmistepõhisele majandusele. Täiskasvanute kirjaoskus määre on nüüd ligi 95% ja gümnaasiumi sisseastumine osakaal 80%. Shanghai 15-aastased õpilased hinnati hiljuti maailmas esikohale matemaatikas ja lugemises PISA testi alusel. Hiina ülikooli lõpetab igal aastal enam kui 1,5 miljonit inseneri ja teadlast.

Innovatsioon. Aastal 2009 esitati Hiinas umbes 280 tuhat kodumaist patenditaotlust, mis oli maailmas Jaapani ja USA järel kolmas tulemus. Rahvusvaheliste patentide osas on Hiina neljas ja tõusmas. Samal ajal plaanib Hiina suunata uurimis-ja arendustegevuse 2,2% SKPst 2,2% aastaks 2015 – see oleks kahekordne kasv võrreldes 2002. aastaga. Fookuses on strateegilised tööstusharud, mis seotud energia säästmise, uue põlvkonna infotehnoloogia, biotehnoloogia, kõrgetasemeliste seadmete tootmise, taastuvate energiaallikate, alternatiivsete materjalide ja alternatiivsetel kütustelt töötavate autodega. Nende seitsme tööstusharu osakaal SKPst peaks tõusma kolmelt protsendilt 15% aastaks 2020.