Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrot saagu auasjaks
Viimastel aastatel on pankrottide arv Eestis püsinud kümnendi kõrgeimal tasemel. Krediidiinfo uuringu järgi kuulutati mullu välja 1029 ja tunamullu 1055 äriühingu maksejõuetus. Hüppeline, 2,5 kordne kasv toimus just 2009. aastal.
Vastutustundlik pankrot ei ole mitte häbi-, vaid auasi, sest selleta ei ole kitsamalt ettevõtlust ega laiemalt majandust. Ernst & Young uuringu kohaselt on näiteks USA, Taiwan, Israel riigid, kus läbikukkumised ettevõtmistes omavad positiivset varjundit ning tihti usaldatakse pankroti läbinud ettevõtjat tema konkurendist rohkem.
Eesti suhtutakse pankrotti reeglina üheselt negatiivselt. Ettevõtja, kes läheb pankrotti on läbikukkunud ning tema maine rikutud. Pankrotiplekk jääb igaveseks rinnale. Taoline suhtumine ei ole mitte ainult väiklane, vaid kahjustab kogu Eesti majanduse arengut, sest sellega saetakse läbi ettevõtluse peamisi sambaid – pealehakkamist, riskijulgust ja loovust. Kes tahaks või sooviks midagi proovida, kui ebaõnnestumisel tambitakse ta maatasa? Kes julgeks uuesti jalule tõusta, kui ebaõnnestumisest õppimist peetakse võimatuks?
Jah, on olemas ka pankrotimeistrid, kes võtavad firma üle, kui selle majandustegevus hakkab kiiva kiskuma ning summutavad selle. Isegi Eesti mõistes suurärimehed kasutavad aeg-ajalt nende teenuseid. On ka juhuseid, kus ettevõtte juhid on pahatahtlikult ettevõtetest vara välja kantinud. On isegi lihtlabaseid vargaid. Kuid suures pildis on need üksikjuhtumid, mis kinnitavad vaid, et pankrotist peab saama auasi. On ju enamuse ettevõtjate soov luua aus firma, mis teenib kasumit. Vastupidist väita on ülimalt küüniline.
Lõviosa pankrottide probleem on eelkõige selles, et oma maksejõuetusest ei teatata õigeaegselt. Paljudel juhtudel kaevatakse avaliku hukkamõistu hirmus sellega iseenesele veelgi sügavam auk. Harju maakohtu praktikas on tüüpiline, et avaldus esitatakse aasta kuni kaks hiljem. Tulemuseks on, et võlgnikul ei ole enam vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nii saab alguse nõiaring, kus pankrotiohus ettevõtja ei taha pankrotiavaldust esitada, mis omakorda jätab pankrotist halva mulje.
Pankrot tuleb viia au sisse. Et ka suurärimees julgeks selja sirgu ajada ja tunnistada, et ta ei ole ilmeksimatu, selmet peita oma ebaõnnestumisi tankistida selja taha. Et pahatahtlikud petturit eristuksid selgelt üldiselt ausatest riski alahinnanud ettevõtjatest. Et aus ettevõtja teataks õigeaegselt oma maksujõuetusest ja päästaks võimalikult suures ulatuses võlausaldajate raha. Ning mis kõige tähtsam – et ettevõtlus lööks julguse rinnal õide, mitte ei närbuks hirmu taustal.
Autor: Harry Tuul, Harry Tuul