Maamaksust: sääsest on tehtud elevant

Olles nõus, et see on mõneti oluline teema, kahvatub tema mastaap oluliselt võlakriisi võimalike arengute kõrval. Samal ajal on maamaksu teema kütnud nädalaid riigikogulaste seas kirgi ning jätnud nad täiesti külmaks kriisimehhanismidega liitumise osas.

Vaatame numbreid. Maamaksu kaotamise tagajärjel jäävad omavalitsused hinnanguliselt ilma 14-17 miljonist eurost. See on summana suur raha, kuid laialipuistatuna üle riigi pigem köömes.

Samas alles täna valitsuse heakskiidu saanud liitumine Euroopa Finantsstabiilsus Fondiga toob kõige mustema stsenaariumi kohaselt Eestile kohustuse garanteerida kuni 2,5 miljardit eurot. See on vähemalt 150 korda suurem summa! Kui lisada siia veel samaaegselt käima lükatav Euroopa Stabiilsusmehhanism, on summa ilmselt suuremgi. Rääkimata sellest, et teema määrab mitte ainult Eesti vaid kogu Euroopa tuleviku. Küsimus riigikogulastele: kas Eesti peab tõesti olema konnatiik, kus külamatsid omavahel kemplevad?

Riigikogus esindatud neljast erakonnast kolm tunnistasid Äripäevale, et võlakriisi ja sellega seotud lahendusmehhanisme pole avalikkusele piisavalt selgitatud. Eriarvamusele jäänud peaministripartei ei pidanud selgitamist sootuks võimalikuks.

Paraku on seni kõik läinud vana rada ning erakondade ega valitsuse poolelt pole ei arutlusi ega selgitusi järgnenud. Samal ajal Euroopa võlakriis pigem süveneb, kui näitab taandumise märke. Küll aga on häälekalt kisatud maamaksu teemal. Piinlik on.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul