Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arvamus: avasta tuule tegelik jõud

Väinu Rozental, Tuuliki Kasonen-Lins 19. juuni 2011, 15:00

Kui kunagi räägiti tuuleenergiast kui hipide veidrusest ja väikese kasutusvõimalusega alternatiivenergeetikast, siis tänaseks on sellest „veidrusest“ kasvanud arvestatav moodus elektrit toota, kirjutab Euroopa Komisjoni sellenädalases uudiskirjas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen-Lins.

15. juunil peeti üle kogu maailma tuulepäeva, tähistamaks selle loodusliku ressursi võimalusi elektritootmisel ja elektrienergia loodussõbralikumaks muutmisel.

Eestis toodetakse elektrit siiski enamasti veel põlevkivist. Põlevkivi ressursid pole aga ammendamatud ning juba praegu tuleb avada uusi kaevandusi, mis senise tempo jätkamisel võivad ühel päeval jõuda Peipsi järveni ja Rakverest Tallinna poole. Lisaks uutele kaevandustele on Eesti plaaninud juurde ehitada uusi põlevkivil toimivaid elektrijaamu, kuid uudistest on ka läbi jooksnud, et majandusloogikal põhinevalt seda siiski niisama lihtne teha ei ole.

Vanasti ehitasid riigid elektrijaamu oma eelarvest ning omahinnast lähtuvat elektri turuhinda ei eksisteerinud. Täna tuleb äriettevõttel fossiilsed elektrijaamad ehitada aga tavapärases majanduskeskkonnas ning Euroopa rohelise keskkonnapoliitika tõttu ei saa need juba lähitulevikus turul elektrihinna konkureerimisega hakkama. Küll aga soodustatakse investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis aitavad saavutada kliimakaitse eesmärke ning vähendavad pikas perspektiivis ühiskonna kulutusi laiemalt.

Põlevkiviprobleemi lahendab taastuvenergia. Infopäevadel ja konverentsidel räägitakse tihti erinevatest taastuvenergia allikatest, ideaalne lahendus olekski nende kõigi kombineerimine. Kuid arvestades Eesti iseärasusi nii territooriumi suuruse kui ka kliima seisukohast, saab suurim roll siin siiski olla vaid tuuleenergeetikal. Ka puidu põletamine on meie jaoks oluline viis taastuvelektri suurendamisel, kuid see on majanduslikult mõttekas vaid talveperioodil, mil tekkiv soojus ka kütmiseks ära kasutatakse.

Niisiis teeb kogu Euroopa ja ka Eesti investeeringuid, et tuuleenergia laialdasema kasutuselevõtu abil energiavarustust mitmekesistada ning loodussõbralikumaks muuta. Täna toodavad tuulepargid keskkonnasõbralikku elektrit rohkem kui 75 riigis üle kogu maailma ning sektori töösse on kaasatud sadu tuhandeid inimesi.

Euroopa Liidus on töös umbes 60 000 tuulikut koguvõimsusega 84,278 MW, mis suudavad varustavad 5,3 protsenti kogu Euroopa elektritarbimisest. Eestis on hetkel püstitatud tuuleparke ligi 160MW võimsuses ning järgmise kümnendi jooksul peaks see arv vähemalt kuuekordistuma.

Tuuleenergia suurema kasutamise poolt räägib mitu olulist tõsiasja. Tuuleenergia ei tekita kasvuhoonegaase ega reostust ning tootmisprotsess kasutab kütuseks vaid tuult. Tuuleenergia sektor on kogu Euroopas kiiresti arenev, hetkel üks suuremaid uute töökohtade loojaid. Nafta- ja gaasihinnad tõusevad, tuul on aga tasuta ning seega aitab tuuleenergia kasutamine vähendada sõltuvust kütuste impordist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2011, 20:45
Otsi:

Ava täpsem otsing