Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiametnikud vananevad ja kapselduvad
Rahandusministeerium kirjutab avaliku teenistuse aastaraamatus, et aasta-aastalt on vähenemas alla 30aastaste ja suurenemas 31–40aastaste riigiametnike osakaal, kusjuures välistada ei saa tasahilju endast märku andvat Eesti ühiskonna vananemist.
Ilmselt on aruande koostanud seesama ametnik, kes on aasta-aastalt vananenud ning jõudnud kahekümnendatest kolmekümnendatesse. Kurbus huulil on ta oma ealised iseärasused projitseerinud algul riigiametitele ja seejärel ühiskonnale üldiselt.
Eesti ühiskond küll vananeb, kuid riigiametnike keskmise ea tõusu põhjus on tõenäoliselt märksa lihtsam. Riigi- ja munitsipaalametid on lihtsalt kapseldunud. Sellega sajandivahetusel liitunud noortest on saanud täiskasvanud ning uut verd peale ei lasta. Või ei soovigi laulva revolutsiooni beebibuumi lapsed end ametnikkonnaga või üldse Eestiga siduda. Samas kui põlisametniku lahkumine mugavast ja kindlust pakkuvast riigiasutusest või omavalitsusest on pigem erand kui reegel.
Nii ongi enam kui tõenäoline, et peagi saab seesama rahandusministeeriumi ametnik kirjutada kolleegide jätkuvast vananemisest.