Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: Keskkonnatasudega peab toetama, mitte priiskama

1185-aripaev 15. juuli 2011, 07:34

Äripäev kirjutab juhtkirjas, et ei kahtle toetuse vajalikkuses, sest Eesti energeetilise mitmekesisuse arendamine,  -julgeoleku tagamine ja keskkonnateadlikus on hädavajalikud. Kuid praegune süsteem vajab täiendamist, sest tal on selgelt omad nõrkused: toimub raha külvamine sõltumata reaalsest vajadusest, mis koormab tarbetult maksumaksjat ja solgib turgu.

Tänane Äripäev kirjutab vastuolust, kus maksumaksja taskust keskkonnatasudena toetatavad tuuleenergia tootjad näitavad miljonitesse tõusnud kasumeid, kuid ettevõtjad ise nimetavad äri vähetulusaks.

Kehtival süsteemil on kaks põhilist viga. Praegu kehtib süsteem, kus taastuvenergia tootjaile makstakse energiabörsilt Nord Pool saadud hinnale mingi summa toetust lisaks. Seda isegi juhul, kui turuhind on piisavalt kõrge, et katta nii taastuvenergiatootjate kulud kui ka teenida kasumit.

Süsteemil on kaks puudujääki. Esiteks rikub kõrge taastuvenergia tasu tarbijate, aga ka Eesti majanduslikke huve – maksame kohati elektri eest lihtsalt liiga palju. Teiseks seavad toetused kogu energiaturu ebaausatesse konkurentsitingimustesse. Leidis ka konkurentsiameti analüüs, et kehtiva toetuste skeemiga saavutatakse küll uute koostootmisjaamade, tuuleparkide ja hüdroelektrijaamade lisandumine, kuid seda turuolukorda moonutades, kus osale tootjaile on tagatud põhjendamatult kõrge tulukus ja tarbijale põhjendamatu kulu.

Toetusteta ei tasu taastuvenergia tootmine end ära. Avaldatud tulemustest on selgelt näha, et ilma toetusteta tuulepargid tulu ei teeni. Nimelt võib tuuleenergiat tootvad ettevõtted laias laastus jagada kaheks: need, kes saavad taastuvenergia toetust ning need, kes oma projektidega veel seal maal pole, et võrgueeskirjadele vastata ning toetust saada. Üldistades selgubki, et niipea, kui ettevõte hakkab saama taastuvenergia toetust, jõuab ta ka omadega plussi. Seejuures lõpptarbija käest küsitava taastuvenergia toetuse mõte on tekitada erainvestorites huvi teha suuri investeeringuid riigi asemel.

Praegune süsteem on tõestanud, et on kasumlik. Kui ei oleks, siis ei oleks selle tulemusel kasvanud taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaal 2010. aastal 76% võrra, moodustades kogu Eesti tarbimisest ligi 10%. Seda on plaanitust ligi poole võrra rohkem.

Kuid needsamad tuuleenergia tootjate tulemused kinnitavad ka süsteemi puudjääke. Suurimad tuuleenergia tootjad, kes saanud elektritarbijate käest toetusi juba mõni aasta, saavad oma majandusaruande kasumireale kirjutada mitmekümne miljoni krooniseid kasumeid. Nüüd ongi tarvis leida tasakaal, kus taastuvenergeetika ennakareng ei pärsiks ega tuleks muu majandusarengu arvelt.
Süsteemi muutmise tugevamaiks argumendiks on aga see, et Äripäevaga rääkinud tuuleenergia tootjate hulgas muutusele otsest vastuseisu pole. Tõsi, tootjad rõhutavad, et hindade ülevaatamist ei tohi teha tagasiulatuvalt.

Lahendustki ei ole tegelikult vaja leiutada ega kaugelt otsida. Veel eelmisel sügisel valmis majandusministeeriumis eelnõu, mille järgi oleks elektritarbija käest küsitav toetussumma sõltunud sellest, kui suurt hinda ollakse valmis elektri eest maksma vabaturul. Toona jäi see valimiste eelsel ajal koalitsioonipartnerite kokkuleppel toppama. Nüüd tuleb see kalevi alt välja võtta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. July 2011, 09:00
Otsi:

Ava täpsem otsing