Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puudulik veebikultuur vajab jõulisemat suunamist
Hiljuti Äripäeva veebilehel avaldatud artiklite juures ilmus palju räigeid ja solvavaid kommentaare. Üks kommentaator läks koguni nii kaugele, et kutsus üles kaaskodanikku füüsiliselt karistama ning avaldas arvamust, et see inimene tuleks ära tappa, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Politsei saatis meid selle avaldusega erinevaid paragrahve loetledes viisakalt tagasi koju. Tõenäoliselt oleks politsei reageerinud teisiti, kui oleksin helistanud ja öelnud, et sattusin kuulma vestlust, kus soovitati konkreetne inimene ära tappa. Nad vähemalt oleks kontrollinud, kas see kavatsus kellegi halb nali või on tapmisähvardustel tõsi taga.
Ühiskonnas väljakujunenud käitumisreeglid ei kehti kahjuks veel veebis. Internetis kellegi suunas antavate virtuaalsete obaduste ja terrori eest on Eesti inimesel end väga keeruline kaitsta. Politseist reeglina abi ei saa, ainus võimalus on paluda veebikeskkonna haldajal kommentaar kustutada. Kui aga on soov saada teada, kellele kuuluvast arvutist solvang pärineb, tuleb pöörduda kohtu poole.
Lisaks politseile võiksid aga ka meediafirmad senisest jõulisemalt veebis toimuvasse sekkuda. Eesti Ajalehtede Liitu koondunud suuremad meediaväljaanded on sõlminud „Online kommentaaride hea tava leppe“, mis on üleval liidu kodulehel. Selle leppe kohaselt kustutatakse kõik „kommentaarid, mis sisaldavad roppusi, õhutavad rahvaste ja rasside vahelist vaenu, sõda, kutsuvad üles narkootikumide ja relvade kasutamisele, riigi kukutamisele või reetmisele või konkreetsete isikute suhtes füüsilisele vägivallale, levitavad valet või halvustavad põhjendamatult teisi isikuid”. Samuti on meediafirmad pannud pika, et solvava kommentaari kirjutaja IP-aadress antakse välja politsei või kohtu nõudmisel.
Solvava kommentaari kustutamine on enesestmõistetav, kuid see pole piisav ning meediafirmad võiksid olla kommentaariumi korrastamisel aktiivsemad. Lisaks kommentaaride kustutamisele võiks hakata avalikustama ka kustutatud kommentaaride autorite IP-aadresse. Või andma lugejale infot, kui üks inimene aktiivselt erinevate nimede alt oma arvamust avaldab ehk üritab avalikkusega manipuleerida. Toimetustes me näeme selliseid manipuleerimisi, aga me pole pidanud vajalikuks seda infot jagada oma lugejatega. Hea pretsedendi tegi näiteks Eesti Ekspress, kes aasta alguses avalikustas Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõuniku Priit Kutseri kommenteerimiskire.
Samuti Delfi, kes otsustas avalikustada, et legendaarse keeletoimetaja Helju Valsi surmast teatanud uudise juurde kirjutas solvava kommentaari Tallinna linnavalitsuse ametnik. Kuigi linnajuhid võtsid ametlikult positsiooni, et nad ei tea, kes täpselt solvava kommentaari autor oli, loodan ma, et Delfi käitumine oli preventatiivse iseloomuga ning ametnikud said aru, et nad ei ole kommentaare postitades tegelikult anonüümsed.