Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väikestel poliitmängudel suur mõju

Simon Johnson, Harry Tuul 30. juuli 2011, 12:11

Osa USA kongressis võlalae kergitamise suhtes vastuseisu väljendanud rahvaesindajaid on veendunud, et USA föderaalvalitsus on liiga suur võrreldes majandusega ja drastilised meetmed on vajalikud selle kontrolli alla saamiseks, kirjutab arvamusartiklis endine IMF peaökonomist Simon Johnson.

Arvestades ka nn Tee Partei (Tea Party) mõju kapitooliumil, ei ole osaline maksejõuetus võimatu, nagu varem. Hiljutised reitinguagentuuride hoiatused on märk kasvavast riskist.

Kuid irooniliselt oleks iga maksejõuetuse tagajärg riigi osakaalu suurenemine USA majanduses ehk see, mida vabariiklased üritavad vähendada. Põhjus on lihtne: valitsuse maksejõetus hävitaks krediidisüsteemi praegusel kujul. Fundamentaalseks võrdlusaluseks intressimääradele on kaasaegsel rahaturul nn riskivabad riigi võlakirjad. Eemaldades selle samba süsteemist või tekitades suurel hulgal riski USA riigikassa ümber, lõhestab palju eralepinguid ja erinevaid tehinguid.

Lisaks hoiavad paljud inimesed ja ettevõtted raha mustadeks päevadeks just USA võlakirjades. Näiteks eelduste kohaselt on kõige ohutumad rahaturufondid need, kus on ainult USA võlakirjad. Kui USA valitsus muutub maksejõuetuks, kaotavad fondid isegi oma esialgse väärtuse.

Tulemuseks on kapitali väljavool, kuid kuhu? Paljudel pankadel saab olema sarnane probleem: USA kassa kokkukukkumine hävitab nende bilansi. USAs ei ole ühtegi ettevõtet, mida ei mõjutaks valitsuse maksejõuetus ega ühtegi panka või finantsasutust, mis suudaks pakkuda turvalist sadamat säästudele.
Oodata on suurt jooksu sularahasse koos pikkade järjekordadega sularahaautomaatide ja tellerite akende taga võtmas välja nii palju raha kui võimalik.

Eralaenud kaovad USA majandussüsteemist, jättes Föderaalreservi ebameeldiva valiku ette: pakkuda ise suurel hulgal laenu otse majapidamistele (sarnaselt Gosbankile NSVLis) või vaadata pealt, kuidas SKP langeb 20–30%. Erasektori vabalanguses vähenevad drastiliselt ka tarbimine ja investeeringud. Ameerika võimekus eksportida saab samuti löögi, sest tõenäoliselt saavad USAs toimuvast nakkuse ka välisturud ja ekspordifirmad ei saa nii või naa laenu ega toota.
On tõsi, et maksejõuetusega vähenevad riigikulud reaalselt, kuid mis hinnaga?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. July 2011, 12:11
Otsi:

Ava täpsem otsing