ÄP juhtkiri: usalduskriisi lahendus vajab psühholoogilist abi

Äripäeva hinnangul on tegu langetatud poliitiliste otsuste ja jätkuva ebakindluse järellainetusega, mille lähteks on jätkuv usaldamatus. Viimane viitab, et segased ajad nii turgudel kitsamalt kui ka majanduses laiemalt kestavad ka lähiplaanis.

Maailm on praegu faasis, kus turgude käitumine ei sõltu niivõrd ettevõtete tulemustest või prognoosidest, kuivõrd poliitilistest otsustest ja neist lähtuvast ootustest, mis segunevad üleüldise usaldamatuse ja hirmuga.

Euroopa võlakriisi abipakettide ja kriisiennetuse mehhanismi kokkulepped, USA võlalae tõstmine, Jaapani keskpanga sekkumine turgudel, et peatada jeeni tõusu, Hiina jüaani rekordkõrge kurss ja Türgi otsus langetada intressid rekordmadalale on vaid piiratud loetelu viimaste nädalate poliitilistest sündmustest, mis kindlust ei sisenda. Viimast kinnitab reedel esmakordselt ajaloos alanenud USA seni laitmatu krediidireiting. Samal ajal on ettevõtted pigem üllatanud positiivsete teadetega.

On see isetäituv ennustus või kaalutletud otsus? Turgudele on iseloomulik ülereageerimine. Seda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Praegusel juhul annavad oma panuse turuanalüütikute isetäituvad ennustused, et praegu ei ole õige aeg aktsiaid osta. Sellest lähtuvalt tehakse järeldus müügi kasulikkusest ning tulemuseks on sisuliselt paanika: müüakse kõike ja keegi ei julge osta. Nii oli näiteks neljapäeval USAs iga ostu kohta ligi 100 müügiorderit. Aasia ja Euroopa turud järgnesid trendi kiiluvees.

Paanika taga ei ole niivõrd ratsionaalne kaalutlus, kuivõrd emotsioonid ning loomulikult karjaefekt. Pikaajalistel investorid peaksid siiski afektiseisundist väljuma ja lähtuma kainest mõistusest, tehes kaalutletud otsuseid vastavalt sellele, kas nende valduses olevate väärtpaberite hind on õiglane, liiga kõrge või madal.

Hirmul on suured silmad. Endiselt lõõmav kriis ei ole ammu juba matemaatiliselt mõõdetav ega ennustatav. Üha sagedamini tuginevad turu otsused ratsionaalsele argumentatsiooni asemel emotsionaalsele usule. Juba varem kõikuma löönud usaldust on kriisilahenduste otsimise viis ja meetodid pigem veelgi õõnestanud, kui hirme peletanud. Euroopa, aga ka USA, vastuolulised vaidlused ja viimase hetke otsused, mis kõlbavad pigem ajutiseks aseaineks kui probleemi lahenduseks, on andnud usaldamatuse kasvule vaid hoogu.

Jõulised sammud juba varem oleks tõenäoliselt nii avalikkust kui ka turge rahustanud märksa enam, saates otsekohese ja ausa sõnumi nii probleemi tõsidusest kui ka otsusest sellega võidelda. Riikide valitsuste kunstlikud meetmed kriisi ajal rahasüstidega olukorda parandada või vähemalt leevendada on tegelikult turgu vaid moonutanud ja pikendanud haiguse kulgu. Seisame silmitsi ebatavaliselt raske olukorraga, mille vastu on kasutusel ebanormaalselt ebatõhusad vahendid.

Üldjuhul käib usalduse kaotamine kiiresti, samas kui taastamine võtab aega. Usalduse taastamise vajadusest on räägitud alates Lehman Brothersi pankrotiga alanud finantskriisi puhkemisest nüüd juba pea kolm aastat tagasi. On seda palju või vähe, on üheselt raske hinnata. Küll aga saab öelda, et mida aeg edasi, seda paremini sobivad olukorra kirjeldamiseks majandusmõistete asemel psühholoogiast tuntud terminid.

Autor: 1185-aripaev