Poliitikud vajavad kaastunnet, aga seda ei tohi anda tasuta

09. august 2011, 09:19

Iga kord, kui tunnen lennukis turbulentsi, leian rahu usust, et kinnise ukse taga istuvad piloodid teavad, mida teha. Tunneksin end hoopis teisiti, kui näeksin läbi avatud ukse ärritunud piloote vaidlemas järgmise sammu üle, kuidas alajuhitavat lennukit kontrolli alla saada, saamata mingisugustki abi manuaalist, kirjutab investeerimisfirma PIMCO tegevjuht Mohamed A. El-Erian.

Paljud Lääne poliitikakujundajad sarnanevad teist tüüpi pilootidega. See on selgelt tajutav Euroopas, USAs ja Jaapanis, kus majanduses valitsev meeleolu on uuesti halvenemas ja niigi nõrk taastumine kiratseb. Mõistetavalt muutuvad ettevõtted ja majapidamised veelgi ettevaatlikumaks, tehes vältimatult poliitikakujundajate niigi keerulise ülesande veelgi raskemaks.

Milleks kaastunne? Esiteks, kõik kolm majanduspiirkonda on hädas võlgade vähendamisega. Piltlikult sarnaneb see hapniku väljaimemisega lennukist keset lendu – destabiliseerib ühiskonda ja õõnestab traditsioonilist poliitikat, mis potentsiaalselt võib viia majanduse kokkutõmbumiseni ja uue finantskriisini.

Teiseks raskendab võlgade vähendamise vajadus teisi arenguid. Väljendudes erinevate riikide majandustes erinevalt, on selle ühisnimetajaks majanduse pärsitud võime kasvada ja seega ületada võlataak korrapärase teel. Kolmandaks, poliitikud tegutsevad globaalses majanduses, mis on keset suurt suunamuutust, kus mitmed süsteemselt olulised tärkavad majandused eesotsas Hiinaga väljuvad läbimurdefaasist.

Neljandaks, valides tsüklilised meetmed, et kõrvaldada struktuurseid probleeme, on poliitikud muutnud olukorra veelgi keerulisemaks. See peegeldab taas nende suutmatust mõista olukorra ebatavalisust.

Viiendaks, poliitika muudab olukorra keerulisemaks: enamasti nõuavad struktuurilised muutused pikemaajalise kasu nimel kohest valu. Tehing, mida poliitikud jälestavad, eriti lühikeses valimistsüklis. Lõpuks, kommunikatsioon on olnud kohutav – poliitikud pole suutnud pakkuda selget keskpikka majandusvisiooni.

 Eelnev näitlikustab, miks peaksime poliitikutele kaasa tundma: nad seisavad silmitsi ebatavaliselt raske väljakutsetega ebanormaalselt ebatõhusate vahenditega. Aga kaastunne ei ole tasuta: peaksime neid muutusteks survestama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. August 2011, 09:19
Otsi:

Ava täpsem otsing