Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kriisid on pannud lääne alustalad ohtlikult värisema
Juba finantskriisi alguses ütles üks investor mulle, et tegu ei ole globaalse, vaid poolglobaalse kriisiga. See oli tõepoolest USA, Euroopa ja Jaapani kriis. Arenevate turgudel sai löögi ainult Ida-Euroopa, kirjutab Peterson Institute’i vanemteadur Anders Åslund.
Nii märgib kriis arenevate turgude möödumist tähtsamatest lääneriikidest, millel on mõjusad tagajärjed ülemaailmsele jõudude tasakaalule, rahandusele, poliitikale ja majandusele.
Lääne demokraatiad on olnud uhked võimude tasakaalu ja kontrolli (checks and balances) põhimõtte üle, kuid see mehhanism ilmselgelt ei töötanud ei kriisi ega sellele eelnenud buumi ajal.
See on olnud hoopis poliitilise halvatuse retsept Ameerika pikas debatis võlalae tõstmise üle. Nii et kui Hiina ja Venemaa liidrid ründavad demokraatiat kui sellist, tõusetuvad uutena vanad küsimused demokraatia tõhususe ja stabiilsuse kohta.Ei saa eitada, et arenenud demokraatiad suures plaanis finants- ja võlakriisi ennetamises ebaõnnestusid, samal ajal kui enamik arenevaid majandusi järgis paremat majanduspoliitikat.
Kuidas saab tänapäevane lääne demokraatia hoida kinni rangest eelarvedistsipliinist? Kas keskpankade iseseisvus on andnud mitte valitud ametnikele õiguse rahatrükiks? Kuidas saab kehtestada vastutust?
Sellised küsimused on päästnud valla laiaulatusliku põhiseadusliku arutelu. Pärast II maailmasõda kätkesid paljud Euroopa riigid laiad sotsiaalsed garantiid põhiseadusesse. Nüüd tuleb suur osa neist sealt välja heita.
Mitu Euroopa riiki arutab rangete eelarvereeglite kirjutamist põhiseadusesse ja mõtiskleb veelgi kaugeleulatuvamate muutuste üle.
Samal ajal küsivad keskpankurid üle maailma, milleks hoida reserve kahes kõige halvemini juhitavas valuutas – USA dollaris ja euros. Ajalooliselt on reservvaluutasid vahetatud väga harva, kuid praegune olukord ei ole enam jätkusuutlik. Muutus võib maailmamajandust veelgi destabiliseerida.
Lääne majanduse juhtimisvead kahandavad ka tema sõjalist jõudu. Praegu kulutab USA pool kogu maailma militaarkuludest, kuid kavandatakse kärpeid. USA sõjaline jõud ei ole enam kunagi suhteliselt sama tugev ja Hiina militaarne tõus näib sama vältimatu kui majandusedu.
Autor: Anders Åslund, Harry Tuul
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.