ÄP: Eesti ei ole majandussaar – siin mõjuvad süsteemirikked

Artikkel

- Arvamused
- 17. august 2011 kell 5:11
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP: Eesti ei ole majandussaar – siin mõjuvad süsteemirikked
Euroala ja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi majanduskasv aeglustus teises kvartalis keskmiselt 0,2% ning aastases võrdluses 1,7%-le. Euroopa majandus on hangumisohus, kusjuures murettekitav on eelkõige euroala kasvuveduriks olnud Saksamaa majanduskasvu ootamatult järsk pidurdumine, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.
Äripäeva meelest on trend selgeks ohumärgiks ka Eesti majandusele, sest kehvemad ajad ähvardavad ka Eesti eksporditurge ja sellega riigi peamist kasvumootorit. Pikemas plaanis tuleb ettevõtjail mõelda ekspordi mitmekesistamisele, suunates sealhulgas üha enam pilku jätkuvalt kasvavatele arenevatele turgudele.
Kirjutasime alles eelmisel nädala oma juhtkirjas, et segased ajad nii turgudel kitsamalt kui ka majanduses laiemalt on lähiplaanis kestvad. Kui seni on viidatud, et börsidel toimuv ei peegeldu reaalmajanduses, siis avalikuks tulevad arvud viitavad üha enam vastupidisele.
Majandusmootor hangub. Kuna Eesti sisetarbimine on endiselt madalseisus, on peamiseks ohuks majanduskasvule ekspordi hääbumine. Kui Kreeka või Portugali majanduslangus Eestit selles suhtes ei mõjuta, siis Saksamaa vähikäik võib juba jätta oma jälje.
Jah, alles nädalapäevad tagasi kirjutasime, et statistikaameti esialgse hinnangul kasvas Eesti majandus teises kvartalis 8,4%, kusjuures 1,8% kasv võrreldes eelmise kvartaliga näitas oodatust positiivsemat arengut. Ka eestlaste kindlustunne on näidanud kasvumärke.
Kuid Eesti majandus on väike ja avatud ning seotud vahetult teiste Euroopa riikide käekäiguga, mistõttu lainetused jõuavad paratamatult ka siia. Eesti ei ole majandussaar, vaid osake suuremast süsteemist.
Nii ongi, et kuigi Saksamaa majanduses toimuv Eestit otseselt ei puuduta, teeb ta seda läbi Rootsi. Viimatimainitu on Eestile üks olulisemaid ekspordipartnereid. Rootsi rahandusminister Anders Borg tunnistas veel eelmisel nädalal, et ilmselt tuleb valitsusel kevadised optimistlikud majanduskasvuprognoosid üle vaadata. Sarnaseid murepilvi koguneb üha enam ka Soome kohale, kus kohalik majandusuuringute instituut teatas, et majanduskasvu aeglustumine on üsna ilmne ja surutise risk kasvanud. Viimast kinnitas Soome majandusminister Jyri Häkämiesi hinnang, et Soome majanduskasv hakkab aeglustuma.
Eksport vajab mitmekesisust. Eesti on olnud väga paindlik kohaneja ning ümberorienteeruja. Ekspordi vallas on heaks näiteks Vene kriis, mis pani lõplikult ettevõtjad idalt läänele ümber orienteeruma. Kuid näib, et tekkinud on 1990ndatele sarnane situatsioon, kus piltlikult on kõik munad ühes korvis – seekord Lääne-Euroopas (Soomes, Rootsis).
Ja kuigi need jäävad endiselt Eestile väga olulisteks partneriteks, tasub eelneva valguses pikemas plaanis hakata otsima uusi eksporditurge, mis ei asu Euroopas. On see Hiina, India või araabia maad, sõltub juba toote või teenuse potentsiaalist. Näiteks tänaseski lehes kirjutame, et Eesti ettevõtjate suurimad võimalused Lähis-Idas on ilmselt kolmes sektoris – ehitus, toiduainetööstus ning infotehnoloogia.
Praegu ujub Eesti Kesk- ja Lõuna-Euroopaga vastuvoolu ning olukord on endiselt hea: majandus kasvab, töötus langeb ning tarbijate kindlustunne ja keskmine palkki viitavad tõusutrendile. Iseenesest hea alus tulevikuks. Kuid tulevik ei seisa paigal ning selle tuules sõitmiseks tuleb purjed õigeks seada – sattugu teele päri-, vastu- või tormituul.
Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum