Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äripäev soovitab: õige aeg õnged vette heita

1185-aripaev 24. august 2011, 07:20

Äripäev arvab tänases juhtkirjas, et segased ajad ja sogane vesi sobivad sotsialismist kapitalismi kapanud Eesti ettevõtjale suure kala püüdmiseks nagu rusikas silmaauku.

Swedbank avaldas eile oma ülevaate-tulevikunägemuse sellest, mis juhtub lähiaastail nii Eesti kui ka kogu maailma majanduses.

Swedbanki hinnangul läheb Põhja- ja Baltimaade majandustel lähiajal hästi, kuid maailmamajanduse kasv kipub aeglustuma. Põhjuseks tõsiasi, et ca 2/3 kogu maailma lisandväärtusest toodetakse arenevates riikides, suured segadused euroalal ja kemplemised USA võlamäära ümber ning tõsiasi, et majanduspoliitiliste vahendite kasutamine on üsna piiratud – saab kas kulusid kärpida või makse tõsta.

Lisaks ennustab Swedbank, et kui euroala lagunemist suudetaksegi vältida, jäävad poliitikute otsused arvatavasti siiski ebapiisavaiks ning määramatus jääb endiselt kõrgeks. Ning, et finantsturud jäävad endiselt volatiilseiks, kõikuvaiks.

Sogasest veest võib püüda suure kala. Äripäev arvab, et segased ajad ja sogane vesi sobivad sotsialismist kapitalismi kapanud Eesti ettevõtjale suure kala püüdmiseks nagu rusikas silmaauku. Siinkohal on ka see jõhkravõitu võrdlus täiesti õigustatud, sest segased ajad ja sogane vesi sobivad suure kala õngitsemiseks siiski vaid äärmiselt riskialtidele ettevõtjatele. Sest määramatus võib tuua ka suuri kaotusi.

Koht õnge vette heitmiseks võiks olla Äripäeva arvates siinsamas lähedal – nii ennustab Swedbank Balti- ja Põhjamaade majandustele häid aegu, öeldes, et meie peamiste kaubanduspartnerite majandused on kiiresti kosunud ja ka nende väljavaated on võrdlemisi head.  Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi tõstis Swed eile 6,7protsendile, Läti ja Leedu majandustelt ootab Swedbank lähiaastail jõudsat, 4-5protsendilist kasvu.

Eelneva jutu peale naerab ilmselt nii mõnigi. Mõnel koguni kihvatab, et mis õngede vette viskamisele me siin kutsume, kui maailmamajandusel on kehvad ajad, kui tarbijaid lihtsalt pole. Kuid kas see on ikka tõsi? Vähemalt Eesti tingimustes tundub, et mitte eriti. Nii teatas näiteks Eesti Pank alles eile, et Eesti majapidamiste hoiustele lisandus juulis 30 miljonit eurot, aastaga on hoiuste maht suurenenud 12% ehk ligi poole miljardi euro võrra 4,2 miljardi euroni. Eesti inimestel lebab pankades üle 4 miljardi euro, ligi 66 miljardit krooni vaba raha, mis ootab kulutamist!

Kuid tõsi on ka tõik, et ega selle vaba raha pangahoiustelt kätte saamine väga lihtne ülesanne pole – inimesed on siiski veel tuleviku suhtes ebakindlad ning ega Swedbanki eilne prognooski ülearu positiivselt kõlanud, selles oli koguni lõik, milles räägiti, et välistada ei saa uut kriisi, osade riikide euroalast lahkumist ja sotsiaalsete rahutuste voogu arenenud maades.

Teisalt hirmutavad Swedbanki analüütikud samas prognoosis ettevõtjaid, rääkides, et Eestis võib oskustööjõu nappuse tõttu uuesti tekkida liiga kiire palgakasv, mis viib madalama konkurentsivõimeni. Eriti just elektroonika-, IT-, energeetika- ja ehitussektoris.... Palgaralli peaks aga tarbija kindlustunnet parandama.

Äripäev jääb siiski oma soovituse juurde – kel vähegi tahet ning riskijulgust peaks juba täna tulevase kasumi nimel tööle hakkama. Kes tahab aga veidi enam tulevikuprognoose, tulgu 21. septembril Äripäeva majanduskonverentsile Äriplaan 2012.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. August 2011, 12:00
Otsi:

Ava täpsem otsing