ÄP: Arvestada tuleb kriisi jätkumise võimalusega

Nädalavahetusel pühendas välispress üleilmsele majanduskriisile mitu artiklit. Ühes ennustas Saksa majandusminister Wolfgang Schäuble, et karmide säästumeetmete tõttu on paljudel riikidel ees seitse rasket aastat. Teises hoiatas IMFi tegevjuht Christine Lagarde, et majanduslanguse risk on suur, kutsudes poliitikuid kohestele tegudele.Niisiis, kas me ekspordipartnereid (ja sedaviisi meid endidki) ja Euroopa panku tabab uus kriis? Kui jah, siis millal?

Õiget ja ühest vastust aga lihtsalt pole. Sellele ei oska vastust anda ei nostradamuse-uurijad ega ennustaja-edgarid. Siiski on Äripäeva arvates selgemast selgem, et me ettevõtjad ja tippjuhid, kes täna mõtlevad järgmise aasta eelarvele, peaks kriisi jätkumise võimalusega arvestama. Ehk, et endiselt tuleb kulud kontrolli all hoida, endiselt tuleb uusi turge ja nišše otsida. Sest isegi, kui majandus otseselt langema ei hakka, on tarbijad nii meil kui mujal maailmas taas hirmul.Nii näitab konjunktuuriinstituudi värske, augustikuine küsitlus, et Eesti tarbijate kindlustunne on võrreldes juuliga mõõdukalt langenud, kõik neli indikaatori komponenti on halvenenud. Kõige enam langesid tarbijate ootused riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast. Ja samasisulisi uudiseid laekub mujaltki maailmast.Ühesõnaga, 50% tõenäosusega võib väita, et masu tuleb tagasi, sest:- usaldamatus ja ebakindlus kasvab;- ohus on viimane kindel tagala – riigid (eelmine kord läksid pangad, kelle taga seisid riigid, riikide taga pole aga kedagi);- isetäituvad ennustused lähevad ju täide;- majandussüsteem ei elanud üle piisavat korrektuuri (makstes riigikassast majanduse elavnemisele „toetusi“ tehti valesid otsuseid ja pikendati kõigest haiguse kulgu).Ja täpselt sama suure tõenäosusega võib väita, et masu ei tule, sest:- ta polegi lõppenud;- kõik on selleks valmis (ettevõtted ja tarbijad käituvad konservatiivselt);- arenevatel turgudel läheb hästi (ka meil);- ettevõtted näitavad pigem häid tulemusi (tõsi, nii oli ka eelmise masu eel).

Kindlat seisukohta ei tihka võtta analüütikudki. „Meie majandus sõltub tõesti meie suurimatest ekspordipartneritest. Hetkel on nende majanduste väljavaated suhteliselt ebaselged – ehk siis igasugune prognoosimine meenutab liiga palju multifilmi „Siil udus,“ nentis näiteks eile SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.Suurettevõtjad Jüri Käo ja Jaan Puusaag on samuti ettevaatlikud – nende meelest küll paanikaks põhjust pole, kuid ettevõtja peaks plaanid ja eelarved praegu väga tagasihoidlikud tegema ning, nii palju kui võimalik, määramatusega arvestama. Samal ajal euro pärast hinge kinni ning eksporditurgudel pilku peal hoides.Seega, kindel on vaid üks – tänapäeva majandus on sisuliselt prognoosimatu. Keegi meist ei oska öelda, mis saab kuue kuu pärast. Ning just seepärast peab edukas ettevõtja olema võrselt valmis nii laastavaks kriisiks kui tempokaks buumiks.

Autor: 1185-aripaev