ÄP: Välisinvesteeringud seisavad kalli erakooli taga?

1185-aripaev 02. september 2011, 07:46

Tänane Äripäev kirjutab, et välisinvestoreid takistab Eestis kanda kinnitamast halva kliima ja kehva lennuühenduse kõrval asjaolu, et siin pole võimalik lapsi mõistliku hinnaga koolitada.

Maksta 16 000 eurot ühe lapse pealt õppemaksu aastas pole just lihtne. Aga just niipalju maksab üks aasta ainsana kogu õppekava rahvusvaheliste standardite kohaselt inglise keeles pakkuvas Eesti rahvusvahelises koolis. Kuid kui lennuühenduse teemat on riik teadvustanud ja investeerinud Estonian Airi tagasiostu, siis kooliprobleemi paraku veel mitte.

Äripäev ei süüdista kooli omanikke ei ahnuses ega liiakasuvõtmises. Ei, Eesti on vaba demokraatlik ja kapitalistlik riik kus kõik soovijad võivad sarnase kooli püsti panna ja konkureerima asuda. Kuidas saakski kooli omanikke süüdistada, kui nad on turul ainsad toote pakkujad ning turul on ostuvõimelisi kliente küll – koolis õpib pidevalt sadakond last? Selles, et Eestis on vaid üks nõuetele vastav kool, on süüdi vaid konkurentsi puudumine. Või oleks võinud riik tegelikult juba aastakümneid püsinud probleemile varem lahendust otsima hakata? See, et Eestis tegutseb vaid üks nõuetele vastav, kuid kallis kool, pole ju eriline saladus olnud. Haridusminister kinnitabki ju, et „see teema on tuttav ja vajab igal juhul lahendamist ning on üsna tähtsal kohal ministeeriumi ettevõtmiste hulgas.“

Veidi tahaks hurjutada ka. Just Eesti rahvusvahelise kooli juhtkonda ja selle Küprose firma taha peitunud omanikke. Seni on nad avalikkuses madalat profiili hoidnud, vaid aeg-ajalt üles kerkivat teemat ülikõrgest õppemaksust suurte kuludega põhjendanud. „Kõrge õppemaks on vajalik,  kuna rahvusvahelistele standarditele vastav õpe on kulukas, meil on õpetajaid õpilase kohta rohkem ning üldtingimused on paremad,“ põhjendab kooli direktor tänaseski artiklis. Ometi selgub, et keskmine õpetaja brutopalk pole selleski koolis teab mis kõrge – 1056 eurot kuus. Lisagem sotsiaalmaks ning saame ühe õpetaja palgafondi suuruseks 17 000 eurot aastas ehk enam-vähem ühe õpilase pearaha. Aga ühe õpilase kohta üht õpetajat neil ju ikka pole?

Koolihoone? Aga palun: kuna Tallinna kesklinnas asuv riigile kuuluv maja oli viletsas seisus, siis 2000. aastal haridusministeeriumiga sõlmitud 50aastase lepingu järgi tasub rahvusvaheline kool selle eest sümboolset rendihinda – 0,06 eurosenti aastas.
Riik ei toeta? Haridusministeeriumi andmetel saab rahvusvaheline kool riigilt sedasama nn pearaha, pluss koolilõuna raha, mida saavad kõik teisedki üldhariduskoolid. Aastal 2011. kokku 96 600 eurot. Kuid jällegi – on iga ettevõtte oma asi, mis ta oma rahaga peale hakkab. Seega, nagu igas teiseski valdkonnas, on siingi ainsaks päästerõngaks vaba turg ja konkurents.

Lahendus on lähedal. Pärast Euroopa Liidu otsust paigutada rajatava IT-agentuuri peakorter Tallinnasse, alustas haridusministeerium reaalset tööd asutamaks Tallinnasse Euroopa kool. Praeguseks on valitud projektijuht, kinnitamisel kooli asutamise tegevuskava ning koostamisel eelarve. Esilagse eesmärgi kohaselt võiks Euroopa kool Tallinnas alustada 2013. aasta sügisel. Äripäev soovib haridusministeeriumile jaksu – just teie jõupingutustest sõltub paljuski, kui palju välismaiseid tipptegijaid meie maale elama-töötama tuleb.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    02. September 2011, 07:46
    Otsi:

    Ava täpsem otsing