Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigimets, me ühine vara, peab võimalikult palju tulu tooma

08. september 2011, 07:00

Sellel suvel on saanud lugeda paari uudist, kus mõni riigimetsast metsamaterjali ostnu kaebab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse üle. Miks RMK ühele müüb, aga teisele mitte?! Kas ja kui palju mõjutab puidu hinda Narvas elektri tootmiseks põletatav puit?

Tuleb tunnistada, et RMK ise ei otsusta, millisele kliendile müüa ja millisele mitte. Seda otsustavad kliendid, tehes oksjonil pakkumisi. Kuna RMK müüb rõhuva enamuse oma toodangust oksjoni kaudu, saab müüdava kauba ostjaks kõrgeima pakkumise teinud isik. Ütlematagi on selge, et pakkujad otsustavad ise, kui palju nad raatsivad oma kasumit RMKga jagada.

Eesti mets rahvusvahelisel turul. Narva elektrijaama põletatava puidu maht on 15 protsenti Eesti puiduturust. Hakkepuitu tasub Narva autotranspordiga vedada alates Paidest ehk ca 150 km raadiuses. See aga ei takistanud näiteks Kilingi-Nõmme grillsöetootjal öelda, et Narva elektrijaam on süüdi, et temale söetootmiseks puitu ei jagu.

Samal ajal võib igaüks Pärnu Jahisadama restoranis lõunatades tüdimuseni vaadata, kuidas vastaskalda sadamas hakkpuitu laevale lossitakse. Sama pilti võib näha Paldiskis. Ega siis laevad Pärnust ja Paldiskist Narva ei “purjeta”, ikka Skandinaaviasse või Ühendkuningriikidesse. Seega ei mõjuta metsamaterjali hinda Eestis mitte ainult Narvas ahju aetav puit vaid laiemalt üha kasvav hakkpuidu kasutamine soojus-ja elektrijaamades. Puiduturg on rahvusvaheline mitte ainult lõpptoodangu vaid ka tooraine puhul.

Majandada tuleb kasumlikult. Riik on riigimetsa omanikuna andnud RMKle selge suunise - riigimetsa tuleb majandada kasumlikult, tegevused peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Selle nimel on viimastel aastatel palju vaeva nähtud. Riigikontrollgi on oma hiljutises auditis möönnud, et RMK läbiviidud juhtimisreform on kaasa toonud suurema selguse ja kontrollitavuse. RMK on riigi tulundusasutus ja seega peab ta riigimetsa majandamisel teenima maksimaalset tulu, tehes seda läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Oksjonite kasutamine on sisuliselt avalikul enampakkumisel müük, kus ostuõiguse saab parima hinna pakkunu. Hind on objektiivne kriteerium, kus vaidluse ruum puudub. Ei mingit subjektiivsust, puhas vaba konkurents.

Rohkem on kallim. Metsamaterjali müümisel mahu kasvades ühikuhind ei alane vaid isegi kasvab. Kuidas siis nii? Kui ma saapavabrikust ostan 10 paari asemel 100 paari saapaid, saan ju ühe paari odavamalt. Küttepuudega kauplejad aga kurdavad, et metsamaterjali ostes koguste kasvades ühikuhind hoopis kasvab, mitte ei kahane. Kahjuks või õnneks ongi nii. Paari ruumi küttepuid müües on ostjate ring piiritletud naabritega ja hind kohaliku turu hind. Kümme korda suurema mahu puhul avaldab mõju sisemaine konkurents. Kui aga maht on nii suur, et suudad laeva täis panna, saad küsida rahvusvahelise turu hinda. Seda mõjutavad aga juba taastuvenergia toetused Skandinaavias, Saksamaal ja Suurbritannias.
Pool Eestit on kaetud metsaga, aga ainult 40 protsenti sellest on RMK majandada. Erametsaomanikud on aga oma metsa majandamisel pigem passiivsed. Optimaalne raiemaht Eesti metsadel on metsamajanduse arengukava alusel 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. Tegelik raiemaht aga on ainult 7 mljonit tihumeetrit aastas. Seega jääb igal aastal metsa raiumata erinevatel hinnangutel 5-8 mljonit tihumeetrit puitu.

Seadusemuudatused toetavad erametsaomanikku. Riik toetab erametsandust ja erametsaomanike ühistegevust päris heldelt sihiga tuua metsas mädanev puit turule. Füüsiliselt isikust metsaomanike soodustamiseks võeti juunis vastu tulumaksuseaduse muudatus, mis võimaldab maksustamisperioodi pikendada ühelt aastalt kolmele. Uuest aastast ei pea füüsilised isikud metsamaterjali müügist teenitud tulult kohe maksu ära maksma vaid saavad kolme aasta jooksul metsaga seotud põhjendatud kulusid maha arvata.

Tahaks loota, et nõustute: riigimetsa, meie kõigi ühist vara, tuleb müüa nii, et see omanikule, riigikassale, suurimat võimalikku tulu tooks. Usun ka, et seadusemuudatused, mis võimaldavad erametsaomanikel metsa taastamiseks mõeldud kulusid tulust kolme aasta jooksul maha arvata, innustavad neid oma metsi aktiivsemalt majandama, rohkem puitu turule tooma. See on kasulik nii neile kui tarbijaile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. September 2011, 07:00
Otsi:

Ava täpsem otsing