Juhtkiri: Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad, ATS alati jääb!

Uus justiitsminister Kristen Michal on esimese asjana ette võtnud uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Eile selgus, et selle, juba üle tosina aasta kooskõlastusringidel tiirleva eelnõu verivärske versioon on peagi taas… kooskõlastamisele jõudmas. Michal loodab, et seadus jõustub 2013. aasta jaanuaris.

Äripäev loodab sedasama. Tegelikult on ka viimane aeg seda seadust muuta. Kui me ei taha lõpetada nagu Kreeka. Uus avaliku teenistuse seadus ehk ATS on Eestis juba lausa märgilise tähtsusega – see on üks kolmest vägiteost, mis kunagi tehtud ei saa. Esimene neist lõimumine, mis võtvat asjatundjate arvamusel aega vähemalt inimpõlve. Teiseks haldusreform, mis juba aastakümneid kohe-kohe valmis saamas. Kolmas siis ATS. „Avaliku teenistuse seadust on üritatud muuta kümme aastat, aga pole välja tulnud,“ ütles toonane justiitsminister Rein Lang 2008. aastal Äripäevas. „Nüüd on järgmine katse. Võitlus tuleb karm, tuleb üksjagu seletamisi ja vaidlusi.“ Ei saanud sellest võitlusest asja. Kas Michali võitlused kannavad enam vilja?

On aeg. Äripäeva arvates peab riik (õigemini küll valitsev klann, tipp-poliitikud ja -ametnikud) end nüüd lõppeks kokku võtma ja uue ATSi vastu võtma. Muidu juhtub nii, et ka tulevased ametnikud võtavad oma staatust kui asja iseeneses, kui asja, mis juba aastakümneid just nii olnud ja mida järelikult muuta ei ole võimalik. Olgem ausad, 45päevane igaaastane puhkus, palk, mis igasugu lisatasudega kahekordistub ning muude hüvede lõputud read meenutavad pigem mõne Lõuna-Euroopa riigi tänast juhtimisstiili.

Äripäev mõistab, suurte ja kõlavate sõnade ja öiste laulmiste aegu oli tõepoolest vaja lisamotivaatoreid, millega inimesi riigitööle meelitada. Ning neid seal hoida. Kuid enam ei ole Eesti ju lapsekingades. Juba aastaid. Seda enam, et need ametnike hüved, mis uue ATSiga ära peaks kaduma, on tänagi kättesaadavad valdavalt vaid tippudele, neile, kelle ametinimetuses sees vähemalt sõna „juhataja“. Või „nõunik“. Kabinetivaikuses tööd murdev reaametnik teeb ju tänagi oma tööd erasektoriga üsna võrdsetel alustel, kui just koondamishüvitised välja arvata. Ning Äripäev on täiesti kindel, et asjalikud ametnikud ei jääks täna tööturul ripakile.

Kuid mida Michali töörühm siis seekord ette paneb? Esiteks, kaoks teenistusstaažist tulenev kuni kümne kalendripäevane lisapuhkus. Alles jääks vaid 35päevane põhipuhkus (mida on niigi enam kui erasektori töötajatel).Teiseks, kaovad lisatasud. Täna makstakse neid nii teenistusaastate, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise, puuduva ametniku ülesannete täitmise, täiendavate ülesannete kui ka  nõutavast tulemuslikuma töö eest. Alles jääks ametipalk, millele, tõsi küll, võib näiteks erakordselt hea või ajutise lisatöö eest maksta muutuvpalka (maksimaalselt 20% palgast), kuid muutuvpalga osakaal asutuse palgafondist ei tohi ületada viit protsenti.Kolmandaks, kaovad astmepalgad. Iga minister kehtestab kooskõlastatult rahandusministeeriumiga ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate asutuste palgajuhendi ja -astmestiku.Neljandaks, kaovad ka praegused 2-10 kuu ametipalga suurused koondamishüvitised. Edaspidi hakkavad ka ametnikud saama koondamishüvitist vastavalt töölepinguseadusele (ühe kuu keskmine ametipalk). Erafirma töötajatena ei mõista me – mis neis ettepanekutes halba on? Miks neid seni vastu võetud ei ole?

Autor: 1185-aripaev