Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õudne lõpp või lõputu õudus, kolmandat teed pole

    Tänases Äripäevas püüavad Eesti arvamusliidrid lahendust leida Euroopa Liitu ähvardavale kriisile. Millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides? Mida euro praeguses ülesehituses muuta tuleks? Mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit.

    Äripäev luges kõik arvamused hoolikalt läbi ning leiab, et sisuliselt on laual endiselt vaid kaks varianti: lõputu õudus või õudne lõpp. Esimesel juhul tuleb kõigil euroala (ja miks ka mitte Euroopa Liidu liikmesriikidel) liikmeil seljad kokku panna ja Kreeka (ning tulevased hädalised) hädast lihtlabaselt välja osta. Loome aga aina uusi kriisimehhanisme, pumpame aina uut raha. Ehk kui see variant üksikisiku tasandile taandada – anname eluasemelaenuga jänni jäänud sõbrale/lähedasele esimese hädakisa peale lisaraha, manitsedes teda küll sealjuures kulusid kokku tõmbama, edaspidi mõistlikumalt majandama ning ehk lisatulusidki otsima. Poole aasta pärast on hädaline taas kintsu kaapimas. Lihtsustatult öeldes oleme selle variandi juba käiku lasknud, täna ongi kõne all ju juba uued mehhanismid.
    Teine variant, õudne lõpp. Me ei anna sõbrale/lähedasele uut raha. Aitab! Las läheb Soome ehitajaks või tehku läbi eraisiku pankrot. Mida me saame teha ja peamegi tegema, on talle hüva nõu ja heade soovidega toeks olla, kanda oma esimene abiraha nurisemata maha ning aidata tal peale pankrotti uuesti jalule tõusta. Olgem ausad, alles seejärel oleks euroala distsipliinist ja järelevalve tõhustamisest mõttekas rääkima hakata. Aga tõsi ta on, pankrot on valus. Kuid öelge, millised reaalselt toimivad ja kiired lahendused täna veel laual on?
    Milline oleks kolmas variant? Esiteks, et kriisist välja tulla, tuleb mõista, millises kriisi faasis me oleme. Šokk on möödas, eitamine samuti, vihagi hakkab juba lahtuma, seega oleme Äripäeva arvates täna kauplemise faasis – me anname teile raha, kui teie annate meile oma saared jne. Kuid kohandumise, olukorraga leppimiseni on veel pikk tee käia. Aga aega meil ju pole – Kreeka rahakott saab tühjaks veel enne septembri lõppu ning ega kriiski taandumise märke näita. Pigem vastupidi.
    Veel üks „pisiasi“. Meil tuleb leppida teadmisega, et see kriis on me kõigi ühine probleem, see ei ole ainuüksi Kreeka, Iirimaa, Saksamaa või mõne teise üksiku riigi probleem. SEB analüütik Hardo Pajula ütleb me tänases artiklis: „ühisraha alusprobleem on, et see on alati olnud käputäie tehnokraatide lemmikteema, millel on puudunud laiemate rahvahulkade tegelik toetus. On tõsi, et poliitika ongi muidugi alati olnud suhteliselt väikese klubi tegevusala, aga käesoleval juhul on lõhe rahvajuhtide ja rahva vahel vist küll juba liiga laiaks varisenud ja see pinge ähvardab ühise eurosärgi lõpuks puruks rebida.“ Jah, keskmine eestlane, tegelikult isegi keskmine eurooplane ei võta euroala kriisi juba ainuüksi seetõttu tõsiselt ja isiklikult, et ta ei ole eurot ennastki omaks võtnud, euro on justkui vaene kasulaps. Kuid moel või teisel puudutab euro saatus ju kogu Euroopa Liidu elanikkonda ning meid on kokku ligikaudu 500 miljonit! Ning meie kõigi käekäik sõltub tänastest kiiretest otsustest.Seega, kuna aega ei ole, ei ole ka mingit müstilist kolmandat teed olemas. Vähemalt täna veel mitte.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.