ÄP: Mõned lihtsalt on võrdsemad kui teised

Selgus, et Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride renoveerimine pidi riigihanke tulemusel maksma minema 7,1 mln eurot ning valmis saama tänavu juunis, kuid läheb maksma hoopis 9,4 miljonit eurot ja valmib detsembris. Heal juhul. Kusjuures, lisaraha maksmine otsus tehti Eesti tingimustes ülimalt kiirelt. Konkurendid on mõistagi marus.

Äripäev ei mõista, miks riik lisaraha maksmisega nõustus. Otse öeldes ei ole riigi tegevusega täna rahul. Eriti selles valguses, et majandusminister Juhan Parts (IRL) lubas alles mõne kuu eest, et kõiksugu alapakkujad ja võidetud töödelt minemajalutajad tuleb riigihangetelt üldse kõrvaldada.

Seepärast ei mõista me, kuidas saavad 2011. aasta septembris kerkida taas alapakkumissüüdistused. „Nii räiget juurdemaksmist nagu vesilennukite angaaride puhul pole varem küll olnud,“ imestab Merko Ehituse nõukogu liige Tõnu Toomik, kelle sõnul tahab tavaliselt tellija ikka raha kokku hoida ja võitleb selle nimel, kuid sel objektil tundub, et tellija istub ehitajaga ühes paadis ning koos püütakse kõigi vahenditega korvata alapakkumisest ja tööde alustamisega venitamisest tingitud kahju. Konkurentide sõnul võib Nordecon lisatööde/rahaga sisuliselt juurde saada sama mahu, mille võrra nad alapakkumise tegid.Ehitusettevõtjad on seda meelt, et kuna hankedokumentide kohaselt on pakutu suhe tegelikkusega täna töövõtja risk, pole lisaraha maksmiseks alust. Eriti häirib konkurente täna objekti tähtaja edasilükkamine ja ekspertkomisjoni poolt aktsepteeritud raha sellest tulenevate kulude katteks.

Nii ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg juhataja Raivo Rand, et tavaliselt on igas põhiprojektis asju, mida ei suudeta ette näha ja mis selguvad alles tööprojekti tegemisel. „Ja isegi kui lisaraha küsimine on põhjendatud, siis meie kogemus on täna selline, et raha antakse väga harva juurde, ütleb Rand ning lisab: „Lepingutega on tavaliselt see, et ehitaja kirjutab lepinguga justkui oma surmaotsusele alla. Ta kirjutab alla, et olen tutvunud kõikide oludega ja kinnitab, et hind sisaldab kõiki töid ja võimalikke, töö käigus välja tulevaid vigu.“

Teiseks on konkurendid hämmeldunud ka lisaraha maksmise kiirusest. „Ma arvan, et tegu oleks mitte Eesti, vaid maailmarekorditega,“ muigab ASi Teede REV-2 tegevjuht Priit Sauk. „Mäletan, et kui oleme tellijalt näiteks 20 000 eurot juurde küsinud, siis selle kättesaamiseks läks mitu aastat“

Olgu, lisaraha oli ehk põhjendatudki, sest unikaalsel muinsuskaitselisel objektil tekkis tööd alul planeeritust rohkem, kuid nii on ju juhtunud varemgi, nt hiljutine Pärnu ringtee juhtum, , kuid siis pole lisaraha makstud. Seega - millest siiski see äkiline meelemuutus?

Jah, ehitusettevõtjad on küll rääkinud, et ideaalis võiks tellija ehitajaga tööde kallinemise riske jagada - kas tõesti jõudis see hääl järsku pärale? Või on siiski õigus neil, kes räägivad, et täna lihtsalt toetatakse üht Reformierakonna suurtoetajat Toomas Lumanit, kes viimasel ajal hakanud ka IRLi sponsoriks?Lisaks, härrased ministrid/otsustajad - kuidas selle artikli valguses peaks tundma end teised ehitusettevõtjad, kes arvestasid riske ja pakkusid seetõttu kõrgemat hinda? Ning kas lennusadama kaasusele rõhudes saavad homme kõik riigihangetega pusivad ettevõtjad lisaraha paluma hakata?

Autor: 1185-aripaev