Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sven Sester: kui me põlevat Kreekat ei aita, süttime ise

Sven Sester, Villy Paimets 26. september 2011, 11:36

Eesti huvides on raskustes Kreeka aitamine, sest probleemid puudutavad kõiki euroala riike, usub riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Täna-homme arutlevad Äripäevas Euroopa rahakriisi teemal riigikogu liikmed, järgneb Sven Sesteri (IRL) arvamusartikkel:

Elate ridaelamus. Ühel päeval näete aknast, et mõned lähedased ridaelamuboksid on põlema läinud. Mida teha? Kas hakata kiiruga oma vähest materiaalset varandust majast välja tassima või kiirustate appi vett peale viskama? Just analoogilised küsimused on viimasel ajal olnud paljudel tavakodanikel Euroopa Liidus peas ja huulil. Kas me ikka peame garantiisid ja reaalraha välja käima? Kas ilma kuidagi ei saa?

Oleme riigina täna osa Euroopa Liidu ühisest kauba- ja teenusturust. Ning võib kindlalt väita, et ühisel turul tegutsevate arenenud riikide maksejõuetus on kulukas nii konkreetsele riigile kui ka tema partneritele. Seega on liikmesriigile antav laen majandusprogrammi toetuseks ja programmi täitmise eeldusel (aga muidu laenu ei saagi) kogu rahaliidu jaoks oluline. Aluslepingu põhimõtte on, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest ning range tõlgendus ei võimaldanud varasemalt euroala stabiilsuse toetuseks püsiva raamistiku loomist.

Juunis 2010 asutasid euroala rahandusministrid Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ehk EFSFi. EFSF on üks euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ellu kutsutud abimehhanismidest, millest sõltub nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tugevus, areng ja julgeolek.

EFSFi eesmärk on toetada erakorralistesse finantsraskustesse sattunud euroala riike, sest probleemid ühes euroala riigis puudutavad paratamatult ka kõiki teisi liikmesriike. Fondi näol ei ole tegemist rahvusvahelise finantsinstitutsiooniga, vaid ajutiselt loodud eraõigusliku ettevõttega, mis euroala riikide poolt välja antud garantiide alusel rahastab erinevaid toetusmeetmeid euroala stabiilsuse tagamiseks.

Fondi omanikud on kõik euroala riigid. Algselt oli EFSFil ainult toetuslaenude andmise võimalus. Laenuandmiseks vajalikud vahendid laenab EFSF finantsturult, kasutades selleks omanike (euroala liikmesriikide) poolt antud garantiisid. EFSFi poolt välja antavate laenude kogumaht on 440 miljardit eurot.

Juuni- ja juulikuiste Euroopa Liidu valitsusjuhtide otsuste alusel laienevad EFSFi toetusvõimalused selliste meetmetega, nagu ennetavate krediidiliinide võimaldamine, võlakirjade ostmine esmaselt ja järelturult ning pankade rekapitaliseerimine.

Kõigi nende meetmetega käib endiselt kaasas range tingimuslikkus, st liikmesriigile antakse finantstoetust ainult konkreetse majandusprogrammi toetamiseks ja selle elluviimise tagatisel. Liikmesriigi majandusprogrammi peavad heaks kiitma EFSFi liikmed ja Rahvusvaheline Valuutafond ehk IMF, sest liikmesriigile antakse finantstoetust reeglina koos IMFiga.

Kui liikmesriik programmi tingimusi ei täida, siis järgmist finantstoetuse osamakset Euroopa Liit ja IMF ei tee. Tuleb kindlasti mainida, et EFSF on ajutine ning selle ülesanded võtab 2013. aastal üle Euroopa Stabiilsusmehhanism ehk ESM – Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodav organisatsioon.

Kindlustamaks euroala stabiilsust, on Euroopa Liit tugevdamas ja uuendamas eelarve- ja majanduspoliitikate koordineerimise ja seire raamistikku, sh stabiilsuse ja kasvu pakti. Koos finantssektori regulatsiooni ja järelevalve ning finantskriiside ennetamise ja haldamise ühtsete põhimõtete tugevdamisega Euroopa Liidus, vähendavad kõik need sammud riske, et tulevikus abivajajaid riike juurde tuleb.

Kuidas ja miks Eesti selles osaleb? Eesti on toetanud alates 2010. aastast astutud samme euroala stabiilsuse tagamiseks, sest euroala stabiilsus on kogu Eesti ja tema elanikkonna huvides. Seetõttu osaleb Eesti euroala liikmena võrdväärselt teiste euroala riikidega euroala stabiilsuse kindlustamisel.

Eesti liitumine EFSFiga on viibinud, sest EFSFi raamleping on 2011. aastal olnud kaks korda muutmisel. Selle on tinginud vajadus suurendada EFSFi paindlikkust. Eesti aga saab liituda organisatsiooniga, mille sisus ja olemuses on üheselt kokku lepitud. Eesti ühinemine on sätestatud EFSFi raamlepingu muudatuste koosseisus.

Muudetud leping, sh Eesti liitumine EFSFiga ei jõustu enne, kui kõik euroala riigid on ellu viinud siseriiklikud juriidilised toimingud ja esitanud vastava kinnituskirja EFSFile. Euroala valitsused on võtnud eesmärgiks viia kiireloomuliselt siseriiklikud menetlused lõpuni septembrikuu jooksul. Eesti valitsus kiitis heaks EFSFi muudetud raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSFi liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks 8. septembril ning saatis otsuse eelnõu edasi riigikogule.

EFSFiga liitumise ja garantiikohustuste võtmise heakskiitmine riigikogus on kavandatud septembri viimasele nädalale. Riigikogu vastav otsus on kinnituseks, et Eesti on läbinud vajalikud siseriiklikud protseduurid EFSFiga liitumiseks.

Fondiga liitudes teeb Eesti 48 000 euro suuruse sissemakse aktsiakapitali (s.o 0,28% aktsiakapitalist) ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustusi kuni 1,995 miljardi euro ulatuses.

Arvestades EFSFi võlakohustuste prognoositavaid intressikulusid võib garantii maksimaalselt ulatuda ca 2,5 miljardi euroni. Tegelik garantii maht jääb väiksemaks, kuna Portugalile ja Iirimaale on fondist juba tehtud väljamakseid. Nende garanteerimisel Eesti ei osalenud.

Tulles tagasi esimeste küsimuste juurde – mulle tundub, et õigem oleks hetkel minna siiski põlevatele ridaelamuboksidele vett peale viskama. Kui me seda ei tee, siis võime jääda ilma ka oma boksist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2011, 15:48
Otsi:

Ava täpsem otsing