Kadri Simson: valitsus soovib tegutseda näiliselt jõuka riigina

Riigikogu kiitis kiirmenetlusega heaks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) garantiide andmise. See tähendab Eesti jaoks kohustust tagada maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses EFSFi poolt laenuprogrammide rahastamiseks teostatavate tehingute põhiosasid. Lisanduvad laenuteenindamise kulud, mistõttu ulatub maksimaalne garantii prognoositavalt 2,5 miljardi euroni.

Eesti valitsus on püüdnud jätta muljet, nagu tähendaks käendamine ja garanteerimine midagi täiesti teoreetilist ja reaalset raha kindlasti mängu ei panda. See on eksitav.

Üks laenu garanteerija põhitõdedest peaks olema, et käendust andes peab arvestama ka sellega, et tegelik laenuvõtja jääb maksetega hätta ja pank pöördub hoopis käendaja poole. Nii on ka selle laenuga. Kui laenaja oma kohustusi ei täida, on Eestil aega kaks pangapäeva, et tema asemel makse teha.

Me kõik teame, et kiire on sellepärast, et oktoobris on ees uus kriis – Kreekal pole raha, et tasuda viimase kvartali laenumakse 2010. aasta mais võetud laenu eest. Neid laene andsid IMF ning euroala riigid kahepoolsete lepingutega. Tingimusi, mida siis seati, pole suurelt jaolt täidetud. Nüüd tõttame ka meie garanteerima lõhkilaenanud riiki. Tõsi, Riigikogu ees on rahandusministril hea öelda, et jutt ei käi üldse Kreekast, sest veel ei ole Kreeka EFSFi klient. Kuid kohe saab.

Eesti valitsus on läinud kahepalgelist teed. Kivist vee välja pigistamine kodus ja vastutustundetu laristamise premeerimine võõrsil. Valitsuse soov tegutseda näiliselt jõuka riigina europoliitikas paneb meid andma garantiisid lõhkilaenanud riikidele, et nende jaoks laenamist endiselt odavana hoida. Isegi kui selle hinnaks on meie oma reservide käenduseks andmine ning halvimal juhul veel vajadus kiirlaenu võtmiseks, et käendaja kohustust täita.

Appi minemise pooldajate jutt solidaarsusest jätab aga tähelepanuta, et need, kes päästavad Kreekat, päästavad eelkõige oma pankasid. Meie ei olnud nende probleemide tekkimisel kaasvastutajad ning pankade rekapitaliseerimise probleem ei puuduta meil tegutsevaid panku.

Jah, solidaarsus küll, kuid seda vaid nende suhtes, kes täidavad reegleid. Eesti riik peaks eelkõige hoolima oma kodanike huvidest. Praeguste kohustuste võtmine võib aga ulatuda aastakümnetesse, sest EFSF annab lisagarantiid ka Kreeka võlakirjade restruktureerimisele. Ja seda mitte ainult pooleteiseks aastaks, kuniks on EFSFi eluiga.

Selle nädala otsus määras sisuliselt ära juba ka liitumise ESMiga, mis asendab EFSFi ning võtab selle garantiid otse üle. ESM aga tähendab juba Eestile viit 30 miljoni eurost aastamakset reaalses rahas. Selline summa hoiti aastas kokku näiteks kõigi Eesti linnade ja valdade tulubaasi kärpimisega, millega läksid löögi alla lasteaiad, noortesport ja kohalike teede korrashoid.

Seega on garantiide andmisel palju vastuseta küsimusi. Kiirkorras otsustamisega võetakse Eesti riigile aga kohustusi, mis jäävad maksumaksjana koormama ka tänaseid lapsi.