ÄP: Tööinimese tervis ja heaolu erisoodustuse alt vabaks!

Täna kirjutame eksperimendist: saatsime väljamõeldud nime all viiele tuntud reisifirmale kirja, et olen FIE, tahaks abikaasa ja paari töötajaga reisile minna, aga kas saab selle koolitusreisina vormistada? Viiest büroost kolm ei näinud me palves probleemi.

Ühesõnaga, see on palju laiem probleem, kui paar kohtutäiturite lõbureisi. Äripäev teab, et tegemist on avaliku saladuse ning üldlevinud praktikaga. Äripäeva arvates on demokraatlikus riigis siiski seadused täitmiseks ning maksud maksmiseks. Ning kui mõni seadus ongi eriti valesti välja kukkunud, tuleb seda muuta, mitte eirata.Veel kord, probleem ei ole uus. Äripäev kirjutas nelja aasta eest: “Kuidas käia eksootilises riigis puhkusereisil, saada komandeeringutasu-päevaraha ning kanda kõik reisile kulunud summad firma kuludesse? Lihtne – sõit tuleb tellida koolitusfirmalt.” (ÄP 11.12.2007)

Puhkusereis maksuvabaks? Toona tegime juhtkirjas ka ettepaneku, et õigem oleks erisoodustusmaksust üldse loobuda – olgu need siis firma kulul kinnimakstavad puhkusereisid või tervisespordiüritused. Põhjendasime oma ettepanekut asjaoluga, et erisoodustusmaks peaks hoolitsema eelkõige selle eest, et firma raha ei jookseks maksuvabalt töötajate tasku, et tööandja ei asendaks töötaja palka muude hüvedega, mida saab kuludesse kanda. Kuid koolitusreiside puhul niisugust ohtu pole, sest töötaja ei saa seda ju rahalise hüvena, vaid puhkuse- või sportimisvõimalusena, mis tuleb kasuks töötaja tervisele ja töövõimele. “Kas maksta töötajale lihtsalt näiteks 5000 krooni preemiat või viia ta firma kulul nädalaks Tenerifele? Viimase summaarne kasu võib olla suuremgi, sest Eesti inimese viga on selles, et ta ei märka (õigel ajal) puhata. Tihti lükatakse puhkust ikka edasi, paremate aegade peale. Aga äkki on siis juba hilja? Kui inimene haigestub ületöötamise tagajärjel, läheb see riigile kindla peale kulukamaks kui loobumine mõnesajast või tuhandest kroonist erisoodustusmaksust,” küsisime toona.

Terve töötaja toob enam kasu, ka riigile. Ning täna, majanduskriisist räsitud Eestis on olukord ju ses osas hullemakski läinud – ettevõtete töö efektiivistamine tõi kaasa koondamislaine ning töökoha säilitanud inimesed on senisest veelgi kõvemini rakkesse pandud. Ehk – ületöötamise oht on praegu suurem kui iial varem (inimesed ei võta enam haiguslehtegi, sest töö tahab tegemist, palk teenimist ja arved tasumist) ning väike lõõgastus peaks tõepoolest sunniviisiliselt ette nähtama. Pealegi oleme kindlad, et tervem ja motiveeritum töötaja on ka riigile kokkuvõttes tulusam kui erisoodustusmaksumiljonid.Koolitus- ja terviseedendamiskulude erisoodustuse alt vabastamine on kõne all olnud juba aastaid. Viimati enne kevadisi riigikogu valimisi. Ning vähemalt osa lubatust hakkab ka realiseeruma - nii ei kuulu uuest aastast töötaja tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolitus enam erisoodustuse alla. Ehk oleks aeg astuda järgmine samm?

Autor: 1185-aripaev