Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mandatum: sanktsioonid teeksid ELis head

    Mandatum Life portfellihalduse ja investeerimislahenduste juht Juhani Lehtonen leiab tänases Äripäevas, et ELi lepingu reeglite rikkumist tuleks sanktsioonidega karistada.

    On kaunis õhtu jahtklubi kodusadamas. Selle katkestab järsult naaberpaadi kapten, kes muidu küll igatepidi vahva mees, kuid nüüd, gaas põhjas, kaldale kihutab, poide vahel manööverdades kahele puust iludusele sisse sõidab ja need niiviisi pihuks ja põrmuks teeb. Seejärel lehvitab paadisillalt ja vabandab: "Ma ei märganud, et kiirus liiga suureks läks!" Klubi juhatus arutab vahejuhtumit igakuisel koosolekul, kuid otsustab asja sinnapaika jätta, kuna "see võib ju kõigiga juhtuda".
    Sama lugu kordub aga veelgi. Suve lõpuks on juba pooled klubi jahtidest puruks sõidetud, kuna kroonilisel kiiruseületajal on lubatud endisel kombel jätkata. Eksklusiivsetes klubides hoitakse olukord kontrolli all sanktsioonide abil. Kes tahaks riskeerida ja oma mainet rikkuda, kui teda ähvardab eluks ajaks klubist väljaviskamine?
    Euroopa Liidu laienemisega kaasnes soov muuta Euroopa ajalugu. Reeglid kehtestati kiirustades ning lepingud allkirjastati umbropsu. Kiirus tekitab ju teadagi vead ning strateegiaid on ennegi ilma suurema kärata muudetud.
    Ka praegusele olukorrale Euroopas pakutakse endiselt plaastri-stiilis lahendust. Selle asemel, et probleemide olemusse süüvida, püütakse vigu lihtsalt kinni lappida. Maastrichti lepingu suurim viga on, et see ei kohusta reegleid rikkunud osapoolt üleastumisi kuidagiviisi hüvitama.
    Eelarvedefitsiit ei oleks tohtinud ületada kolme protsenti riigi SKPst. Eurotsooni riikidest on seda suutnud saavutada vaid Soome, Luksemburg ja Eesti. Isegi võimsate asutajaliikmete Saksamaa ja Prantsusmaa kaatrid on korduvalt paadisilda ramminud. Ning auväärsete eeskujul õpivad nooremad klubiliikmed ruttu sarnased kombed ära.
    ELi lepingu reeglite rikkumist tuleks sanktsioonidega karistada. Investori vaatenurgast on kõige vastumeelsem vaadata, kuidas sadamakai parlament probleeme endiselt ilma liidrita arutab. Kui reeglid on olematud, on ka tulemused samalaadsed. Karmiks meetmeks oleks näha ette näiteks viieaastane periood, mille jooksul peab eksinu oma eelarvedefitsiidi viima kolme protsendini või alla selle. Loomulikult teeks see haiget. Veelgi enam, riigid, kes seda teha ei suuda, kaotaks suveräänsuse. Kõigepealt kaotaks nad õiguse oma riigi eelarvet koostada ja seejärel ka õiguse makse koguda. Alternatiiviks oleks klubist vabatahtlik lahkumine. Rahvusparlamendid peaks tõsiselt kaaluma, kas tasub kuuluda klubisse, mille reegleid nende riik järgida ei suuda, ning mis võiks seetõttu ära võtta osa riigi enesemääratlusõigusest. Nõrk riik peaks pidevalt arvestama oma valuuta, rahandus- ja finantspoliitika eeliseid eurotsooni pakutava inflatsioonistabiilsuse ja ennustatavusega.
    Lahendus. Investori vaatenurgast oleksid just sellised tugevad sanktsioonid ja järelevalve piisavalt hirmutavad, et spekuleerijad oma tegusid hoolikalt kaaluma panna. Riigivõlakirjainvestorid saaks keskenduda iga konkreetse eurotsooni riigi majanduspoliitikale ja suutlikkusele viia ellu ELi kriteeriumitele vastavat majanduspoliitikat. See oleks kindlasti ka tugevate eurotsooni riikide huvides, kuna spekuleerijate rünnakutest põhjustatud turuhalvatus ja lõppinvestorite hullumeelne müügisurve on usalduse jäädavalt hävitanud. Praegu on osa tugevate eurotsooni riikide usaldusest juba läinud. Kui ületataks aga stabiilsuse ja kasvu pakti kehtestatud valitsuse võla ülempiiri (60% SKPst), ei tohiks see kohe karistust kaasa tuua, kuna vaid mõni riik on viie aasta jooksul suutnud alla selle limiidi püsida. Kuid soovi korral on võimalik eelarveid ka lühemas perspektiivis tasakaalustada.
    Probleemid jäävad. Praegune komme pidevalt uusi ametlikke teadaandeid koostada, kriisimehhanisme ja fonde moodustada, ei lahenda probleeme. Turud haistavad vere lõhna ja kompavad piire. Praegu on piiriks ilmselgelt EFSFi 440 miljardit eurot ja Euroopa Keskpanga suutlikkus osta järelturult probleemsete riikide võlakirju.
    Isegi kui reeglid on alguses hooletult koostatud, peab olema võimalik neis muudatusi teha. Itaalia ja Hispaania riigivõlad (2,5 triljonit eurot) on juba intressitasemetel, kus turule sisenemine pole iseenesestmõistetav. See on niivõrd ohtlik võrrand, et eurotsooni riikidel ei tasuks sellega mängida. Kui nad seda teevad, on klubi omadega õhtul.
    Aga mis siis jahtklubist sai? Klassikaliste võistlusjahtide omanikud vaatasid seda jama natuke aega pealt ja tegid lõpuks oma klubi.
    Artikkel ilmus esmakordselt 8. septembril Soome ajalehes Talouselämä.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.