Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti lehmad saavad Euroopalt lüpsi

    Eesti toiduainete turgu moonutab olulisel määral Euroopa Liidu ebavõrdne (loe: ebaaus) põllumajanduspoliitika, kirjutab tänases Äripäevas Estoveri müügi- ja turundusosakonna juhataja Hannes Prits.

    Eesti toiduainetetööstus satub tähelepanu keskmesse reeglina siis, kui mõni tema haru on sunnitud hinda tõstma. Ma rõhutan - on sunnitud. Sest toidukaupade hinnatõusule reageerib kogu ühiskond väga valuliselt.
    See on ka põhjendatud, kuna paljude inimeste jaoks on kulu toidule nende peamine suurem kulu. Kuid selle põhjuseks ei ole reeglina mitte tööstuste kasumiahnus, nagu vahel avalikkusest võib mulje jääda, vaid pigem "hädatapp" - tarbijalt saab lisaraha küsida vaid siis, kui enam mingisugust muud võimalust ei ole. Muidu kingid oma paremad kunded üsna kiiresti konkurentidele.
    Vähem arutatakse meil selle üle, miks hinnad niivõrd suurtes piirides kõiguvad - mitte ainult ei tõuse, vaid ka langevad. Toiduainetetööstuse võlu ja valu ei ole üksnes ilm, mis võib saagiga õnnista või laostada, vaid ka nõudluse kõikumine eri riikide lõikes.
    Esmalt on toit kohalik kaup - me eelistamegi kõige enam eestimaist. Kuid nagu teame, mõjutab Vene, kuid ka teiste Balti riikide turu nõudlus Eesti turgu kohati drastiliselt - kui Venemaal makstakse kõrgemat hinda, võib koduturg n-ö tühjaks jääda.
    Piirkondliku turu võrrandis on mitu muutujat - kas välja viiakse toore või lõppprodukt - Eestist müüakse Lätti ja Leetu ka toorpiima, mis kaudselt siinse toote hinda tõstab, samamoodi mõjutab toote hind Eestis ka see, et lätlased ja leedukad ostavad odavamat Vene elektrit - mis on ühtlasi hea näide globaliseeruvatest turgudest. Nende ühendatud anumate tõttu ei ole küsimus isegi hinnas, vaid selles, et kaup oleks poes püsivalt saada. Tarneahel võib olla vaatamata turumajandusele katkendlik.
    Koduturg määrab pikaajalise eduAinult hinna järgi jooksmine on muidugi lühinägelik. Heades hotellides ei reserveerita kunagi restorani ega basseini pikaks ajaks ühele kliendile. Kõigil klientidel peab olema sisuliselt igal ajal võimalus minna nii restorani kui ka basseini. Loeb kaubamärk, mis on usaldusväärne vaid siis, kui ta suudab oma mainet tõsta ja seda väga pikaajaliselt hoida.
    Need toiduainetetööstused, kes koduturu unarusse jätavad, ei saa olla pikaajaliselt edukad. Kuid teisest küljest ei saa ka edu nimel võtta sisse suuri kahjumeid. Kui tooraine hinnad ikalduse, ebapiisava pakkumise või mingil muul põhjusel tõusevad, tuleb sellega paratamatult kaasa minna.
    Tarbijatele on muidugi heaks uudiseks see, et reeglina tõusevad väljamüügi hinnad alati vähem kui tooraine hinnad. Peamiseks põhjuseks on konkurents. Alati on turul keegi, kes tahab odavamate hindadega turuosa osta. See võib ka õnnestuda, eriti nt privat label'itega. Kuid nagu elu näitab, tähendab hilisem hinna "õigeks rihtimine" turukaotust, mistõttu kahjumlik kasv toiduainetesektoris on reeglina lühinägelik ja kulutoov, mitte tulutoov strateegia.
    Kilud maitsevad läikivas karbisKonkureerimisvõimalusi analüüsides on hinna kõrval muidugi tähtsad nii toote kvaliteet, kui ka tema pakend. Kvaliteeti ja head maitset tuleb võtta aksioomina, milleta müügiedu on välistatud. Kuid samavõrd tähtis on pakend, sest me sööme suu kõrval ka silmadega.
    Eestis läbi löönud toidukaubad on kõik lisaks maitsele seda teinud ka pakendiga ning vahel on hind osutunud isegi vähemoluliseks ostuotsuse tõukejõuks kui kilukarbi kujundus või Vana Tallinna pudel. Kaasaegne kaubandus soosib eelpakendatud toodete müüki, mis on leidnud ka tarbijate poolehoiu.Eks igaüks meist on kogenud vorstileti taga "looklevaid" tipptunni pikki järjekordi, kus pooled järjenumbrid jäävad vahelt ära, kuna inimesed on lihtsalt väsinud ootamast. Eelpakendatud toodete puhul saab valiku kriteeriumiks eriti esmaostul just pakendi meeldivus ja haaravus - mis on ainus tee kordusostuni.
    Eesti toiduainete turgu moonutab olulisel määral Euroopa Liidu ebavõrdne (loe: ebaaus) põllumajanduspoliitika, kus Eesti ja Hollandi põllumajandustoetused erinevad kohati üle 5 korra. Kui arvestada, et Hollandis on ka oluliselt soosivam kliima, mastaabiefekti võimaldavad suuremad tootmisüksused ning tõsiasja, et Hollandi põllumajandussaadused on maailmas tuntud ja hea mainega, ei tasuks meil siin Eesti põllumajandusega üldse tegeleda. Selleks, et toota, peame seda kompenseerima nii palju väiksemate palkade kui olematute kasumitega. Isegi kõrgemad väljamüügihinnad ei muudaks seda meie jaoks oluliselt rõõmsamaks - vaba turgu moonutavate tegurite mõju on sedavõrd suur.
    Omamaine kvaliteetne toit ei suuda iial konkureerida hiidtootmiste ühenäolise ja peavoolumaitselise masstoodanguga. Me saame loota vaid sellele, et tarbija teadvustab, millist Eesti elanike hulka ta oma tarbimisharjumustega toidab ning ehk õnnestub saavutada teatud läbimurre läbirääkimistes Euroopa Liiduga, Eesti talumees vääriks hollandlasega võrreldes vähemalt kaks korda suuremaid toetusi - kui arvestada ainult kliimat.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.