ÄP: õigustatud ootuse printsiip takistab progressi

Artikkel

- Arvamused
- 26. oktoober 2011 kell 4:31
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP: õigustatud ootuse printsiip takistab progressi
Äripäeva arvates on õigustatud ootuse põhimõte taastuvenergia toetuste säilitamise argumendina nõrk. Toetuste süsteem seadustati ju riigikogu ära ostes.
Äripäeva arvates on õigustatud ootuse põhimõte aga täna argumendina nõrk. Kasvõi juba seepärast, et seesama taastuvenergia toetuste süsteem sai seadustatud pehmelt öeldes riigikogu ära ostes.
Kirjutasime mullu juulis artikli "Seadusega garanteeritud rahajõgi", milles näitasime, et taastuvatest energiaallikatest elektritootmise äri vundamendiks on elektrituruseadusesse kirjutatud dotatsioonid ning ehkki tuulepargid ja kombijaamad huugavad alles esimesi aastaid, viitavad nende majandustulemused, et elektritarbijate taskust võetavad toetused on ebamõistlikult suured.
Võrguettevõte Elering prognoosis 2010. aastal maksta tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetusteks ligi miljard krooni. Ette ruttavalt, tänavu kaheksa kuuga on makstud toetusteks 32 miljonit eurot, pool miljardit krooni. Ühesõnaga, Äripäev leidis, et taastuvenergiatoetuste süsteemi panid kokku erinevad lobigrupid ja mõne suurärimehe paks rahakott.
Õigustatud ootus? Seepärast on meile täna vastuvõetamatu, et säärasele, sisuliselt ostetud ja ühiskonna arvelt ühele huvirühmale eeliseid andvale toetustesüsteemile tahetakse õigustatud ootuse printsiipi rakendada. Sama vastuvõetamatu oleks öelda, et Andrus Ansip peaks surmani peaministriks jääma, sest viimased kuus aastat on see just nii ju olnud.
Nii nagu muutub igapäevane ilm me ümber, muutub ka elu ja värskendamist vajavad üha uued ja uued reaalsusele jalgu jäävad reeglid, seadused ja määrused. Elu Maal poleks ju kunagi tänasele tasemele arenenud, kui inimkond oleks kogu aeg õigustatud ootustele rõhudes olukorraga kohanenud. Ühtki uuendust poleks sündinud!
Äripäev tahaks, et see 2007. aasta veebruaris riigikogus pudelist välja lastud džinn sinna kuidagimoodi tagasi topitaks. Aasta eest majandusminister Juhan Parts proovis, üritus lõppes Reformierakonna vastuseisuga – justiitsministeerium leidis, et "eelnõus kavandatav regulatsioon ei põhine igakülgsel ja põhjalikul analüüsil, samuti ei ole muudatused kooskõlas võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtetega".
Ametlikult on Reformierakond toetussüsteemi muutmise poolt, aasta eest teatasid oravad, et esitasid koalitsioonipartner IRLile ettepanekud, kuidas "alandada taastuvenergiatoetust rohkem, kui seda pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium."
Kuid siiski võib iga vähegi Eesti poliitikaga kursis olev inimene näha siin lihtsat enne-valimisi-pane-sõbralegi-jalg-taha-mängu, kus konkurentidel püütakse võimalikult vähe tegutseda lasta. Kuid täna on valimised möödas, kus on Reformierakonna parem plaan?
Kuni võimuerakonnad aga kaklevad, hõõruvad taastuvenergiatootjad käsi – tänavu on taastuvenergiatasu 0,73 senti kilovatt-tunni kohta ning see kasvab tuleval aastal veelgi.
Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum