Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: Head uudised kuulutavad Eesti valmisolekut kriisiks

1185-aripaev 15. november 2011, 06:50

Tänase Äripäeva külgedel leiab nii loo jõulisest tööhõive kasvust  kui ka jooksevkonto rekordsuurest ülejäägist ajal, kui Euroopa võitleb endiselt võlakriisiga ning maailma majandus tervikuna on ohus.

Plussid ja miinused. Eesti Panga eile avaldatud andmetel saavutas Eesti septembris viimase paarikümne aasta suurima 150 miljoni euro suuruse jooksevkonto ülejäägi, mis on ekspertide hinnangul positiivne makrouudis ja näitab, et oleme tarbimishullusest üle saanud, teenime tulu ekspordist ning oleme hästi ettevalmistunud ka eurotsooni majanduskasvu aeglustumiseks. Samuti püsitab hoiuste maht ajal kui laenumaht väheneb igal kuul üha uusi rekordeid. Tähendab, et võlgu kulutamine on vähenemas ja inimestel on üha enam vaba raha. Eksport tegi veel teises kvartalis rekordeid. Ning kuigi kasvutempo näitab aeglustumise märke, püsib eksport endiselt tugevalt vundamendil.
Tööga hõivatute hinnanguline arv kasvas tänavu kolmandas kvartalis 25 000 ehk 4,2% võrra. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid koguni 50 000 ehk 8,6% rohkem. Kokku oli III kvartalis 628 000 hõivatud – see on tase, mis jääb alla vaid buumiaastate tipule. Hõive kasv oli sedavõrd võimas, et  tõenäoliselt ületas tööjõukulude kasv esmakordselt pärast pea kaht aastat tööjõu tootlikkuse kasvu.  Kuid nendel samadel headel numbritel on ka varjukülg. Nad kipuvad pigem peegeldama minevikus toimunut, kui praegust olukorda. Teiseks näitavad, et Eesti kipub jälle kalduma ühte suunda kreeni - seekord ekspordi poole. Samuti, et ülejäävat raha ei suunata mitte majandusse, vaid tasutakse laene või säästetakse hoiustel. See aga tähendab, et sisuliselt seisab näiteks sisetarbimine endiselt paigal ega toeta Eesti majandust.

Praegu valitsebki majanduses hirmufaktor. Ei juleta investeerida, kuigi eeltoodud statistika ja tulevikuprognoosid nii rahandusministeeriumilt kui ka Euroopa Komisjonilt ennustavad Eestis majanduskasvu jätkumist. Hirmu ei tohi kinni jääda, sest pelgalt kriisi või raskuste ootamise taktika ei kannata ju olemuselt mitte mingisugust kriitikat. Tormisel merel käed rüpes uppumist oodates saabki prognoosist isetäituv ennustus.
Oluline ei ole mitte ühest äärmusest teise pendeldamine, vaid optimaalse tasakaalu leidmine. Piltlikult tagab parima sõidujoone sujuv juhtimisstiil, kus liigutakse ühtlaselt nii mäest üles kui ka alla, vajutades vajadusel vastavalt kas gaasi või pidurit, mitte vaheldades kukkumisi sööstudega ja vastupidi. Kahjulik ei ole mitte ainult piiritu optimism majandustsükli kõrghetkel, vaid ka paindumatu konservatiivsus majandustsükli põhjas.
Võib vastu vaielda, et Eesti majandus on väikene ning sõltub suuresti välisteguritest. Osaliselt õige väide aga jätab justkui välja, et Eesti on ühtlasi ise osa Euroopa ja kogu maailma majandusest. Iga Eesti ettevõtja on ise nii investor kui ka tarbija ning peabki oma huvidest lähtuvalt suunama majanduse käekäiku. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti ettevõtjad tulnud kriisidest välja tugevamatena kui varem. Nii ka seekord. Võib isegi väita, et Eesti majandus ja ettevõtlus on paremas korras, kui riigi rahandus. Kui esimene üha kasvatab oma reserve, siis viimane vastupidi - varjab eelarve puudujääki reservide konsolideerimisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. November 2011, 15:38
Otsi:

Ava täpsem otsing