Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti majanduse lipulaevad

16. november 2011, 08:26

500 Eesti suurimat eksportööri annab 61% Eesti kaupade ekspordist, kirjutab tänases Äripäevas EASi analüütik Tanel Rebane, kes leiab, et kuna Eestis on üle 10 000 eksportiva ettevõtte, näitab selline proportsioon, et kriitiline osa Eesti viimase aja majanduskasvust tuleb küllaltki väikese hulga ettevõtete tubli töö tulemusena.

Palju on räägitud sellest, et Eesti on ennast majanduskriisist välja eksportinud ja just väliskaubanduse rekordilised näitajad on toonud endaga kaasa ka tööhõive järk-järgulise kasvu, mis koos palgafondi suurenemisega on positiivselt mõjunud sisenõudlusele. See vastabki tõele, kuid küsigem nüüd, mis selle märkimisväärse ekspordimüügitulu suurenemise taga on ehk kes on Eesti majanduse lipulaevad ja mida me neist teame?

Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime on kasvanud. Ettevõtted viisid majanduskriisi tingimustes läbi nö sisemise devalveerimise, mis tänapäeval väljendub olulises tootlikkuse kasvus. Samal ajal, kui tööjõu tootlikkus on kasvanud, on tööjõu ühikukulu vähenenud. Lihtsamalt öeldes, rohkem tehakse ära vähemate töötajatega ja väiksemate kulutustega töötajatele. Oluline on vaadata just ettevõtete tasandit, sest nemad on selle taga, et majandus 2011. aasta esimeses kvartalis 9,5 % kasvas.

EAS viis läbi analüüsi Eesti võimekamate eksportivate ettevõtete kohta. Hüpotees oli, et väike hulk ettevõtteid annab suure osa Eesti ekspordimüügitulust. See sai ka kinnitust: 500 Eesti suurimat eksportööri annab 61% Eesti kaupade ekspordist, kusjuures Eestis on üle 10 000 eksportiva ettevõtte. Selline proportsioon näitab seda, et kriitiline osa Eesti viimase aja majanduskasvust tuleb just selle küllaltki väikese hulga ettevõtete tubli töö tulemusena. Kui need 500 ettevõtet Eesti majandusruumist välja jätta, siis võib igaüks arvutada ja ette kujutada, mis järele jääb. TOP 500 ettevõtted eksportisid 2010. aastal kokku 5,4 mld € eest (samas suurusjärgus Eesti 2010. aasta riigieelarvega), keskmine ekspordimüügitulu ettevõtte kohta oli 10,7 mln €.  Riiki sissevoolavate eurode eest maksti impordiks välja oluliselt vähem, need ettevõtted toetasid Eesti negatiivset kaubandusbilanssi +2 mld € võrra ja see on väärtus, mis on loodud Eestis ning mille kaudu oma tooteid-teenuseid on väärindatud.

Töötlev tööstus veduriks
Valdav osa neist lipulaevadest on tegevad töötlevas tööstuses, sekka ka veonduse ja äriteenustega tegelevaid ettevõtteid. Tegevusaladest on enim esindatud puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine. Napilt üle poole neist 500 ettevõttest on Eesti kapitali kontrolli all, pea veerandi ettevõtete juhtohjad on soomlaste ja rootslaste käes. Juhtivates ettevõtetes teenib oma igapäevast leiba üle 60 000 inimese, keskmine loodav lisandväärtus ettevõtte kohta on 2,6 mln € aastas (samas kui Eesti keskmine on 20 korda väiksem). Just viimane on näitaja, mis lisaks ekspordimüügitulule aitab tulevikus Eesti majandust edendada. Lisandväärtuse kasv ettevõtte tasandil tähendab seda, et tooted on väärtuslikumad (ettevõte teenib suurema kasumi), töötajad on kompetentsed ja suudavad luua väärtust (tööjõukulud on suuremad), ettevõttel on usk tulevikku (varud) ning on tehtud investeeringuid põhivarasse (olemas on eeskujulikud tingimused tegutsemiseks ja arenguks). Lisandväärtuse komponendina on esmatähtis just see osa, nö jääktulu, mis aitab ettevõttel teha investeeringuid pidades silmas tulevikuperspektiive ja toetades jätkusuutlikku arengut. Nende ettevõtete suurimaks lisandväärtuseks ühe ettevõtte kohta on 75 mln €.

Kõige-kõige…
Eesti kõige suurem eksportöör teenis 2010. aastal väljaspool Eestit 559 mln € müügitulu. Seda on sama palju, kui kõige suurema esindatusega tegevusala, puidutöötlemine, suutis 2010. aastal kokku eksportida. Seejuures on puidutöötlemine olnud ajalooliselt Eesti üks peamisi ekspordisektoreid, mille puhas eksport (ekspordi ja impordi vahe) on siiani suurim.
Eesti suurima eksportööri näol on tegemist arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootjaga, kelleks on mõistagi Ericsson Eesti AS. See on ettevõte, kes Eesti 2010. aasta kaupade ekspordimüügitulu 35%-lisest kasvust andis ainuüksi veerandi ja investeeris mullu tootmise laiendamisesse üle 12 mln €; käesoleval aastal plaanitakse investeerida veel 20 mln €. Ericssoni puhul ei räägi me nö "ühest uksest sisse, teisest välja" ekspordist, vaid olulisest väärtuse suurendamisest majanduses, kasutades seejuures aktiivselt teadus- ja arendustegevusi. Ettevõtte aastas loodav lisandväärtus ühe töötaja kohta on üle kahe korra kõrgem Eesti keskmisest. Seega võib ekspordist rääkides tõdeda, et Eesti Nokiaks osutus Ericsson. Tuleb näha vaeva, et taoliste ettevõtete liikumine Eestisse ei jääks ainukordseks, kuna sellega kaasneb kaudne kasu ka teistele Eesti ettevõtetele, kes on tootmisahela osaks.

EASi jaoks on oluline analüüsida ettevõtteid lähemalt, et leida üles kasvukohad, kus oleks võimalik luua suuremat väärtust. Selle tulemusena aitame kaasa ekspordi kasvu jätkusuutlikkusele ja laiapõhjalisusele, mis on Eesti majanduse peamiseks mootoriks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing