ÄP: Reformitud politsei vajab kiiresti veel ühte reformi

Artikkel

- Arvamused
- 9. detsember 2011 kell 4:42
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP: Reformitud politsei vajab kiiresti veel ühte reformi
Äripäev võttis luubi alla politsei juhtimise ja sisejulgeolekuasutustes toimunud reformid. Viimane suurem reform toimus ligi kaks aastat tagasi, kui politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti baasil moodustatud nn ühendamet.
Taasloomine on vajalik. Kuigi Eesti politsei on olnud pidevas muutumises ja sellest on meie sisejulgeolek pigem kaotanud kui võitnud, toetab Äripäeva keskkriminaalpolitsei taasloomise ideed.
Praegu on Eestis tegutsevas neljas politseiprefektuuris organiseeritud kuritegevuse vastane osakond, mis allub kohalikule prefektile. See on aga killustanud organiseeritud kuritegevusega tegelemise, sest kriminaalpolitsei ei ole ühtse juhtimise all.
Kurjategijad ei jälgi prefektuuride piire. Kuritegelik maailm, kellega peaks keskkriminaalpolitsei võitlema, ei tööta Eestis prefektuuri piire arvestades ja seetõttu peaks ka organiseeritud kurjategijatega tegelemine olema Eestis ühtse juhtimise all.Lisaks tuleb ka arvestada, et organiseeritud kuritegevus tegutseb riigipiiride üleselt. Politsei eriüksuse K-komando pikaaegne juht Lembit Kolk tõi keskkriminaalpolitsei taastamise argumendina välja just koostöö teiste riikide uurijatega. Kaotatud keskkriminaalpolitsei tipptegijad suhtlesid oma kolleegidega, jagati vastastikku infot ja kogemusi, ütles Kolk.
Kolmas argument organiseeritud kuritegevusega tegelemise tsentraliseerimise toeks on Eesti senine kogemus. Näiteks otsustati mõned aastat tagasi, et kuu suurema linna korruptsioonijuhtumeid hakkab uurima kaitsepolitseiamet. Varemalt oli see kohalike prefektuuride ülesanne. Paljuski tänu sellele otsusele on viimasel kolmel aastal jõutud jälile suurele arvule korruptantidele. Võib arvata, et altkäemaksu abil kohalikus omavalitsuses soodsa otsuse läbisurumine on nüüd palju keerulisem.
Teine näide puudutab kartellikuritegusid. 2007. aasta lõpus otsustati, et kartellikuritegudega uurimist hakkab juhtima riigiprokuratuur, selle ajani tegelesid selle valdkonnaga piirkondlikud prokuratuurid. Kui enne seda otsust algatati ajavahemikul 2005-2007 kolm kartellijuhtumi uurimist, millest kaks langesid ära ja ainult üks jõudis süüdistuseni, siis aastatel 2008-2011 on kokku alustatud 31 kriminaalasja. Süüdistus on esitatud kümnes kriminaalasjas.
Skandaalide kiuste. Sarnaselt kartellikuritegudega tuleb ka organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine viia ühtse juhtimise alla. Õnneks on ka siseministeeriumis saadud aru, et kaks aastat tagasi toimunud lammutamine oli vale otsus. Siseministeerium plaanib taas keskkriminaalpolitsei loomist politsei- ja piirivalveameti koosseisu. Loodava üksuse peamine ülesanne on kriminaaltulude konfiskeerimine ning korruptsiooni, narkokuritegude ja küberkuritegevuse uurimine.
Äripäev loodab, et praegu siseministrit ja politseijuhte räsivad skandaalid ei mõjuta selle idee realiseerimist ning uuendatud kujul keskkriminaalpolitsei pannakse tööle võimalikult kiiresti.

Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum