Euroopa liidri roll passib enim just Saksamaale

1185-aripaev 12. detsember 2011, 08:18

Äripäeva hinnangul peab Eesti soosima ühtset ja tugevat Euroopat ning võimalikest alternatiividest toetame Saksamaa liidrirolli.

Äripäeva hinnangul peab Eesti, kui tuulepealne maa ida ja lääne vahel, toetama ühtset ja tugevat Euroopat ning võimalikest alternatiividest toetame Saksamaa liidrirolli.

Saksamaa liidriroll. Igas grupis, isegi kui seda nimetatakse liiduks, on selles osalejatel teatud rollid ning paratamatult ei pääse ükski grupp ka liidrita. Kui mõelda, kes võiks olla parim valik Euroopa liidriks, siis selleks on kahtlemata Saksamaa. Euroopa suurim riik ja võimsaim majandus, sealhulgas maailma teine eksportöör Hiina järel.

Sisuliselt on Saksamaa viimased poolsajandi hoidnud end varju ja seda eelkõige II maailmasõja pärandi tõttu. Kuid pidades silmas Euroopa Liidu tulevikku, ei ole see enam vajalik, vaid pigem isegi kahjulik.

Alternatiivid kehvad või suisa kahjulikud. Jah, alternatiivina võib kaaluda ka mõnd teist riiki liidrirolli, kuid need on kas tunduvalt nõrgemad või lühinägelikud. Näiteks Suurbritannia on selleks liiga euroskeptiline ega ole kunagi olnud ühtse Euroopa eestkõneleja, pigem käinud pragmaatiliselt paratamatusega kaasa. Prantsusmaa nõrgaks küljeks on aga näiteks transatlantilise koostöö skeptilisus. Kõige ebasoovitavam alternatiiv on aga Euroopa ühtsusidee ja sellega ka probleemide lahendamise foorumi lagunemine ning uute konfliktide ja ohtude esiletõus Euroopas.

Saksamaa esiletõusu peljatakse. Eelkõige ajaloolistel põhjustel kardetakse nn Suur-Saksamaa ambtitsioonide ja võimekuse naasmist ning just võimude tasakaalu hoidmiseks on Saksamaad püütud hoida suhteliselt nõrgana. Selle kõnekaks väljenduseks on avalikustatud Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide hirmud 1980ndate lõpust seoses Saksamaa taasühendamisega pärast Berliini müüri varisemist. Kardeti, et Saksamaast saab taaskord võimas ja konfliktne Euroopa dominant.

Kuid sellel hirmul ei ole alust. Esiteks on Saksamaa, näiteks vastupidiselt Venemaale, teinud läbi patukahetsuse: tunnistanud oma vigu ja vabandanud. Saksamaa on sellest õppinud. Teisalt tasub meenutada, et osaliselt just Saksamaa n-ö nurka mängimine ja mitte kaasamine teiste Euroopa riikide poolt põhjustas seal pruuni katku kolde.

Saksamaa sõltuvus Euroopast. Kolmandaks on ühtne ja tugev Euroopa demokraatlike riikide ühisprojekt, millel on selge eesmärk: rahu, heaolu ja stabiilsus. Just sellise liidu loomine iseenesest maandab mitmeid kardetavaid riske. Näiteks soovimatute kahepoolsete telgede, nagu Saksa-Vene, tekkimise võimalust. Telgede viljakaks pinnaseks on peamiselt Euroopa sisesed vastuolud ning riikide erihuvide eelistamine.

Saksamaa piiritut domineerimist piirab aga tõsisasi, et kuigi ta on väga oluline Euroopa Liidu liikmetele (näiteks majanduslikult Eestile läbi Rootsi, Soome), kuid eelkõige on toimiv EL kasulik ja oluline just talle endale. Näiteks on Saksa ja Poola kaubavahetus suurem kui Saksamaal ja Vene Föderatsiooni vahel.

Saksamaa liidrirolli all ei pea me silmas Euroopa valitsemist või totaalset domineerimist. Kuid nagu jalgpallis on meeskonnal võrdselt tugevate mängijate hulgas alati kapten, peab ka võrdsete riikide hulgas olema oma liider.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. December 2011, 15:09
Otsi:

Ava täpsem otsing