Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: vajame rohkem Bermaneid ja Pante

1185-aripaev 16. detsember 2011, 07:36

Täna avaldatud saja suurima eksportööri tabelist nähtub, et umbes 2/3 ekspordi suurtegijatest põhinevad piiritaguste ettevõtjate kapitalil. Äripäev leiab, et vajame rohkem Fjodor Bermaneid ja Enn Pante – kohalikke ettevõtjaid, kes võtavad suurfirmade vedamise endi õlule, mitte ei anna raskel hetkel või rahalaeva saabudes seda „suurele vennale“ üle.

Eksport on viimase kahe aasta jooksul meile peamiselt vaid rõõmusõnumeid toonud. Mahud on läinud ülesmäge ja kui tormid euro ümber peaks vaibuma, ootavad eksportöörid ka järgmiselt aastalt mõistlikke kasvunumbreid. Eestis on välja kujunenud aga olukord, kus sada suurimat eksportööri n-ö toovad koju poole ekspordikäibest. ja suurem osa nendest mahtudest tuleb välismaalastele kuuluvatelt eksportööridelt.

Viimasel asjaolul on ühest küljest palju plusse. Välismaiste emafirmade kaudu jõuavad siia kapitalismis tegutsemise kogemused ja oskusteave. Rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk annab võimalikele partneritele eestlastega ärisuhte loomiseks kindlust. Tänu laiemale suhetevõrgustikule on lihtsam laiast ilmast ka kliente leida. Teisest küljest on aga välisinvestorite taktikepi järgi talitamisel miinused ja riskid. Esiteks juhitakse neid ettevõtteid kuskilt kaugelt tsentraalselt ning kohalikul juhil on üldiselt vähem võimu. Inimesed suurkorporatsiooni kohalikus harus ei ole iial avalikkuse poole näoga nii, nagu seda on kohalik ettevõtja, kes on reeglina avalikkuses tuntum ja ka kättesaadavam.

Peale anonüümsuse on väliskapital ka tundlikum ja liikuvam kui kohalikud investeeringud. Näiteks kui tööjõukulud – meie siiani oluline konkurentsiargument – peaksid kasvama hakkama, võib välismaalane oma siinse tegevuse kiirelt kokku tõmmata. Olgu tegu igapäevaste otsuste või tegevuse lõpetamisega – välisettevõtja langetab otsuseid vaid numbritest lähtuvalt. Eesti ettevõtjal on aga peale ettevõtte juhtimise ka suurem sotsiaalne vastutus ja eeldatavasti tahe kohaliku ühiskonna ülesehitamisel ja arendamisel kaasa rääkida. Seetõttu kaalub ta kärpe- või tegevuse lõpetamisotsust tehes mitu korda kauem.

Äripäev ei väida, et välisinvesteeringud, mille siiameelitamise nimel on Eestis kurja vaeva nähtud, oleksid halb. Otse vastupidi. Kuid vaja oleks suuremat tasakaalu välis- ja kohaliku kapitali vahel. Sajandivahetusel ja buumi ajal oli mõneti loomulik, et Eesti ettevõtjad paigutasid oma raha sinna, kus see kiiresti kasvas – kinnisvarasse. Teistele tundus aeg õige oma äri maha müüa. Välismaalased, kellel kriisikogemused ja oskus näha asju pikas perspektiivis olemas, investeerisid aga just kapitalimahukatesse sektoritesse.

Nüüd on aeg nende eeskujul hakata seadma pikemaajalisi sihte. Üleilmastumise vastu ei saa ja kapitalimahukates valdkondades on eestlastel raske suurtega võistelda. Meie stardipositsioonis oli vähe kapitali, kuid üle keskmise tarkust ja pealehakkamist (mida õigete valikutega, nagu haridus, annab juurde tekitada). Seega on Eesti lahendus investeerida teadmismahukasse ärisse. Bermanite ja Pantide kõrval vajame ka uusi Skype'e ehk Jaan Tallinnaid, Ahti Heinlaid ja Priit Kasesalusid. 

Ja veel: kapitali päritolu puhul ei peagi ju laskuma äärmustesse. Nagu demonstreerib tänase luubi all olev Viljandi Aken ja Uks, on võimalikud ka nn hübriidvariandid, kus väliskapitali kaasatakse ettevõttesse küll, kuid ohje käest ei anta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. December 2011, 12:21
Otsi:

Ava täpsem otsing