Soome ettevõtja: Soome mudel sööks Eestis töökohad

Soome kolmnurkne süsteem tähendab seda, et valitsus loovutab korporatsioonidele parlamendile kuuluvat võimu. See on ebademokraatlik ja vale. Rahvasaadikud kaebavadki, et neile antakse otsustamiseks "kolmnurga" poolt ettevalmistatud halb seaduseelnõu, mille kohta väidetakse, et seda muuta ega parandada ei tohi, sest eelnõu elluviimine on eelnevalt tööturuorganisatsioonidega kokku lepitud.

Tekib olukord, kus kolmandikku rahvast esindavad organisatsioonid pääsevad tegema otsuseid, mis puudutavad tervet rahvast. Soomes juhivad vasakerakonnad Lyly organisatsiooni, kuigi selle liikmed ei ole pikka aega vasakpoolset poliitikat toetanud. Seega demokraatia ei teostu isegi ametiühingute sees.

Lyly väide ametiühingute saavutuste kohta palgaerinevuste vähendamisel on arusaamatu: kui ametiühing määrab kõrgema miinimumpalga, siis sellest vähem tootlikud töötajad jäävad töötuks. Juhul kui vaid kõrgepalgalised teevad tööd, on tõesti palgaerinevused väiksemad, kuid sissetulekute ebavõrdsus on kasvanud, kogutoodang vähenenud ja töötuid on rohkem.

Mõnede hinnangute kohaselt juba iga 13. tööealine isik Soomes töötab tasuta erinevatel praktikakohtadel, sest palgatase on tõstetud nii kõrgeks, et n-ö tavalisele tööle palkamine ei tasu ennast ära. Ka liitudesse mittekuuluvad ettevõtted on sunnitud kõrgemaid palku maksma.

Kui Eestis oleksid Soome miinimumpalgad, oleks enamik eestlasi töötud. Samal ajal, kui Eestis on olnud ametiühingud väga nõrgad, on eestlaste tootlikkus, kogutoodang ja palgad kasvanud mitu korda kiiremini kui soomlastel.

Soome tööturg on praegu küllaltki ebastabiilne. Tehes tulevikuprognoose, tuleb suurtel ettevõtetel koondada töötajaid mitu korda aasta jooksul. Pikaajalised kollektiivlepingud ei võimalda kiiret reageerimist muutuvatele turutingimustele. Ametiühingud ähvardavad väga kergekäeliselt streikidega ning ainuüksi ebaseaduslikke streike on aastas isegi kuni sadu. On olnud olukordi, kus liidud on ähvardanud sulgeda poole Soome bussi- ja lennuliiklusest, sadamad ja muu tähtsa taristu. Ametiühingud on üritanud pikendada koondamistähtaegu.

Töökohti kaob alati, kuid nende asemele sünnib uusi. Töökoha kaotust ja ebameeldivaid töötingimusi ei pea nii palju kartma riikides, kus on võimalik kiiremini uus töökoht leida. Mõnikord ihaldatakse Eestis liigagi palju põhjamaist heaoluriigi fenomeni - tihti selle maksumust ja tagajärgi hoomamata. Ei ole mõtet igatseda sellist solidaarsust, mille abil võetakse Eestilt tema konkuretsivõime seepärast, et Soome paremini konkurentsis püsiks.