Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IRL: Reklaamimaks solgib reklaamiturgu
Tallinna Linnavolikogus eelmisel aastal vastu võetud uus reklaamimaksu määrus on tekitanud ettevõtjate jaoks palju meelehärmi ja põhjendatult, kirjutab IRL-i liige ja Tallinna linnavolinik Madis Kübar.
Ühelt pool on selleks maksutõus - tänavu 25% kallinenud reklaamimaks saab järgmisel aastal 12,5% võrra lisa. Maksu selline hüppeline tõstmine kahe aasta jooksul on ilmselgelt liiga lühikene periood. Teiselt poolt on tugevat kriitikat saanud uus reklaamimaksu deklareerimise kord.
Reklaamiettevõtjal ehk teenusepakkujal on äärmiselt keeruline esitada kogu vajalik informatsioon, millele lisaks tuleb esitada nii visuaal- kui ka meediaplaan. Nii nagu muudes sektorites, nii ka välimeedias on oluline paindlikkus ja võimalus kiirelt reageerida kliendi soovidele ning turu muutustele. Vajaliku materjali korrektne esitamine aasta alguses on väga ebatõenäoline.
Vana määruse järgi oli maksu tasumise tähtpäev viieteistkümnes kalendripäev arvates maksukohustuse tekkimise päevast. Maksukohustus tekkis aga reklaami eksponeerimise päevast alates. Kui välimeedia ettevõte on sunnitud nüüd reklaamimaksu aasta ette tasuma, muudab see piltlikult öeldes nad suhteliselt suure riskiga kreeditorideks, sest kliendid tasuvad oma arved ikkagi pärast reklaami ilmumist. Pealegi kuulub teenuse eest tasumine peale teenuse osutamist euroopaliku asjaajamise juurde. Vastav muudatus on seega täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Kogu reklaamimaksu arutelukoht on aga märksa laiem. Tekib küsimus, kuivõrd vajalik reklaamimaks üldse on? Seadus näeb küll ette kohalikul omavalitsusel õigust vastavat maksu koguda, aga tuleb tähele panna, et see seadus võeti vastu ajal, mil reklaamipindade eest ei tulnud linnale renti maksta. Täna on linnal olemas määrus, millega on selgelt reguleeritud välimeedia esitamise tingimused ja selle eest tasustamine.
Reklaamiturul, kus erinevad reklaamikandjad on omavahel kõik konkurendid, ei ole turumajanduslikult õiglane ühe konkreetse reklaamikandja ehk välimeedia topeltmaksustamine. Säärane topeltmaks solgib reklaamiturgu. 2012. aastaks prognoosib linn reklaamituludena teenida kaks miljon eurot, mis moodustab küllaltki marginaalse osa linnaeelarve tuludest. Seda on näiteks vähem, kui linnavalitsuse poolt eraldatud raha Tallinna Televisioonile käesoleval aastal.
Poleemikaga reklaamimaksu ümber tahaks paratamatult tõmmata paralleele linnavalitsuse kehtestatud paadimaksuga, mis oli oma absurdsuses algusest peale läbikukkumisele määratud, kuid mille läbikukkumise tunnistamisest linnavalitsus jonnakalt ligi kaks aastat keeldus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.