ÄP: Eetikakoodeksi loomist takistab tahte puudumine

Liiga sageli kuuleme eetikaga pahuksisse läinud poliitikutelt, et nad pole süüdi, kuni kohus pole neid süüdi mõistnud. Selline suhtumine eeldab, et kõik, mis pole seadusega otseselt keelatud, on lubatud. Ometi pole see kaugeltki nii. Poliitiku tegevus ei pea mitte ainult aus olema, vaid nii ka näima, ning lubatu ja keelatu piiril balansseerimist ei saa tolereerida.

Ilves viitas kolmele viimase aja laia avalikkust raputanud sündmusele: kirjavahetuse vargus, parlamendiliikme kahtlane äri, katse seadusevastaselt rahastada erakonda. Ehk siis nn printimisskandaal (Keskerakond), elamislubade müügi skandaal (IRL) ja idarahaskandaal (Keskerakond).

Esimese peategelane Priit Toobal on teatanud, et ei lahku riigikogust enne, kui kohus on ta süüdi mõistnud. Samamoodi teatasid poliitiliselt areenilt partei poolt lahkuma sunnitud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach, et ei tunne ennast milleski süüdi olevat, Siim Kabrits istub siiamaani riigikogus. Kriminaalasja prokuratuur ei algatanud, sündisid vaid asja uurivad riigikogu komisjonid, mille liikmed ise ka ei usu, et uurimine kuhugi jõuab.

Venemaalt rahaküsimise asjus ei algatatud samuti kriminaalasja, sest kapo tõkestas kuriteo toimepanemise. Niisiis pole kahel juhtumil kolmest kriminaalasja algatatud, mis tähendab, et kohtulahendini jõuda pole võimalikki. Siit järeldada, et asi on korras, oleks aga mõeldamatu.

Ent ka kohtuotsus ei pidurda paadunud poliitikut: reformierakondlane Andres Jaadla jätkab nii Rakvere linnapea kui ka erakonna liikmena. Kohtu all on Narva keskerakondlasest linnapea Tarmo Tammiste. Põhja-Tallinna vanemale Karin Tammemäele on esitatud kahtlustus. Ester Tuiksoo istub vaatamata maadevahetuse kohtusaagale ja printimisskandaalis saadud kahtlustusele riigikogus edasi. Kohus mõistis Pärnu endise linnapea Mart Viisitamme õigeks, kuid Keskerakond pole poole sõnagagi kommenteerinud skeemi, mismoodi ettevõtjad tema linnapeaks saamist rahastasid.

Äripäev on varemgi viidanud riigikogulase eetikakoodeksi kehtestamise vajadusele, sest elu näitab, et eetilised põhimõtted ei ole poliitikutele endastmõistetavad. Jaanuaris koos käinud parlamendi korruptsioonikomisjon toetas koodeksi loomise vajadust, ent ei jõudnud isegi mitte ligilähedaselegi kokkuleppele, mida see reguleerima peaks. Seni on toetust koodeksi loomisele väljendanud vaid sotsid ja IRL. Äripäeva hinnangul näitab see ilmekalt, kui väike on poliitiline tahe koodeksit luua. Koodeksi ümber käiv näitemäng on, nagu otsiks pime mees pimedas toas musta mütsi – seda tegelikult leida soovimata.

Äripäev soovitab eetikakoodeksit kokku pannes algatuseks meelde tuletada riigikogulase ametivannet, milles tõotatakse ustavaks jäämist Eesti Vabariigile ja selle põhiseaduslikule korrale. Järgmisena tasub eeskujuks ette võtta teiste erialade esindajate eetikoodeksid, nagu need on olemas arstidel, juristidel ja ajakirjanikel. Seal kirjapandu ei ole midagi üle mõistuse keerulist, vaid ilmselt vastupidi: jokk-skeemidega harjunud mentaliteedi jaoks äkki hoopis liiga lihtne. Nii et võtke eeskuju, kui teisiti ei oska, ja tehke ära.

Autor: 1185-aripaev