ÄP: riigi jagatud miljonid põlevad heleda leegiga

Riik on alates 2007. aastast Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu suure riskiga biotehnoloogiasektorisse suunanud miljoneid eurosid, ent ühtegi edulugu siiamaani ette näidata ei ole. EASi esindaja sõnul võtab biotehnoloogiliste projektide elluviimine aega kuni viisteist aastat, lõpptulemusena ei pruugi toode aga üldse turule jõudagi.

Pumbata raha projektidesse, mille õnnestumisse finantseerija isegi ei usu, on sisuliselt maksumaksja raha põletamine. Siinkohal ei ole vahet, kas tegemist on Euroopa või Eesti maksumaksja rahaga. „Mõisa köis, las lohiseb“ tüüpi suhtumisega õõnestame oma jalgealust nii ELi liikmena kui ka iseseisva riigina.

Kui riskides pannakse mängu erakapital ja see lendab vastu taevast, siis on investori rahakaotus tema isiklik asi. Ent kui suuri riske võetakse maksumaksja raha eest, siis on investoriks sisuliselt maksumaksja, kellel on õigustatud ootus, et tema raha kasutatakse mõistlikult ja tulemuslikult ning et nii raha jagamine kui ka selle edasine käekäik on avalik ja läbipaistev.

Tõsiasi, et biotehnoloogiat arendavatest ettevõtetest lõpetab 98% pankrotiga, teeks ülimalt ettevaatlikuks iga erainvestori. Pole mõistlikku põhjust eeldada, et maksumaksja peaks siinkohal riskidesse teistmoodi suhtuma. Näiteks „võluplaastrit“ välja töötav FibroTX OÜ on alates ettevõtte asutamisest 2006 EASilt saanud kokku neli miljonit eurot, ent raha teenima pole plaastrit panna suudetud.

Majandusaruanded tõendavad, et ilma toetuseta sedasorti leiutajad nina vee peal ei hoiaks. Sellegipoolest püsivad firmad tänu toetusele kasumis ja jaksavad isegi omanikule dividende määrata. Riigi heauskne eeldus, et ettevõtjad on siinkohal vastutustundlikud, ei pruugi toimida, sest ei EASil ega Euroopa struktuurifondidel pole raha tagasinõudmise mehhanismi. Seetõttu peaks Äripäeva hinnangul toetuse saamise juurde peaks kuuluma nii dividendide kui ka juhtimistasude maksmise keeld.

Hiljuti kirjutas Äripäev ehitusettevõtjate liitu kuuluvate firmade õppereisidest eksootilistesse maadesse, mille eest on pooles ulatuses tasunud EAS, ning tegi ettepaneku koolitusreiside rahastamine lõpetada. Eesti Ekspress avaldas, kuidas EAS on suurte summadega toetanud tänaseks hingusele läinud ettevõtteid. Aprilli lõpus valmib majandusministeeriumi hinnang EASi rahajagamise tulemuslikkuse kohta. Ootame ausat ja põhjalikku ülevaadet, mis annab vastuse ajakirjanduses tõstatatud ebamugavatele küsimustele.

Autor: 1185-aripaev